Est z modrého alba B,
Est z modrého alba A,
Z modrého alba 4,
Z modrého alba 5,
Z modrého alba 6,
Z modrého alba 7,
Z modrého alba 10 ,
Эстонская ССР – Estonia, Тарту
2 pääsukest koduteel Kraliky kloostrisse.
Avalik kiri uue eestikeelse rooma-katoliku missa tõlke küsimuses. preester Rein Õunapuu , 19. september 2024 a.
Avalik kiri uue eestikeelse rooma-katoliku missa tõlke küsimuses.
Hiljuti juhiti minu tähelepanu uudisele, et Eesti Apostellikus Administratuuris olevat uus missatõlge valmis saanud, nagu kuulutab kiriku koduleht (iroonilisel kombel küll üpris kohmakas keeles ja õigekirjavigadega).
Üldiselt ma Eesti Apostellikus Administratuuris toimuvatesse asjadesse ei sekku, hoolimata sellest, kas need lähevad mulle korda või mitte. Esimest korda oma 29 de facto paguluses veedetud aasta jooksul teen siiski erandi – seda põhjusel, et kolmandate isikute kaudu, nö tagauksest jõudis minuni ka selle tõlke tekst. Juba pealiskaudsel tutvumisel tõstatab uus missatõlge nii palju raskeid probleeme, et ma tõesti ei saa siinkohal vaikida. Tegemist on ju tekstiga, mida peavad tulevikus kuulama ka heausksed katoliiklased, kelle heaolu on kõik need aastakümned mu südametunnistust rõhunud ning hoidnud elavana süütunnet, et ma nende heaks enam midagi teha ei saa.
Ma mõistan, et järgnevalt arutlusele tulev problemaatika paljusid otseselt ei puuduta – kuid ehk on siiski meie tänastel katoliiklastel kasulik ja ka teiste konfessioonide kristlastel huvitav heita põgus pilk tõlkeprobleemide olemusse, kui kõne all on liturgilised tekstid.
*
Arvestades käesoleva kirja võimalike lugejate mitmekesist tausta ja vahelduvat vanust, lisan veidi konteksti. Rooma-Katoliku kirikus peeti lääneriituse missat alates IX sajandist vaid ladinakeelsena, kuni II Vatikani kirikukogu (1962-1965) tegi vastavale liturgiakomisjonile ülesandeks koostada tänaseni kehtiv uus missakord. Aastal 1969 kinnitas paavst Paulus VI uue ladinakeelse missa teksti ja andis loa tõlkida see ka rahvakeeltesse. Kuigi algselt mõeldud vaid alternatiiviks, muutus rahvakeelne missa väga kiiresti valdavaks ning see andis kahjuks väga tugeva hoobi kirikut ühendava ladinakeelse missa traditsioonile.
Eestis valitses sel ajal sügav nõukogude okupatsioon, kirikuid kiusati taga ning katoliku kirikul oli siin järel vaid kaks kogudust (Tallinnas ja Tartus), mida teenis üks vapper lätlasest preester, isa Mikelis Krumpans. Loomulikult ei olnud temal mingit võimalust missa tõlkimisega tegeleda, ning neid hakati küll pidama uue korra järgi, kuid jätkuvalt ladinakeelsena.
Mina sain preestripühitsuse aastal 1985 ning alustasin Eestis tööd järgmisel aastal. Eestlasest vaimulikuna sai missa tõlkimine emakeelde minu jaoks muidugi prioriteediks. Võtsin kohe selle suure töö ette muude ülesannete kõrvalt, mida riikliku iseseisvuse taastamise ja Eesti katoliku kiriku uuesti ülesehitamise taustal oli väga palju. Muidugi ei jõudnud ma seetõttu ära tõlkida kogu missaraamatut, vaid tegin vaid veidi üle miinimumi – peale missa ordinaariumi (st muutumatute osade) ja nelja kaanoni sai valmis veel aastaringi jagu pühapäevaseid propriumipalveid. Praktiliselt ainukeseks pädevaks konsultandiks sain pidada kogenud ja väga peene eesti keele tajuga elukutselist tõlkijat Jüri Pärnit, kelle selle jaoks palkasin ja kellega kestis intensiivne koostöö üle kolme aasta. Isa Vello Salo oli sel ajal paraku veel kättesaamatult teispool okastraati.
See esimene eestikeelne missatõlge sai kaante vahele aastal 1990, ning tolleaegne katoliku kiriku Põhjamaade piiskoppide konverentsi eesistuja, Helsingi piiskop Paul Verschuren (kes asus teisel pool raudset eesriiet ning suhtles segamatult Vatikaniga) leidis võimaluse anda sellele kiriku ametlik avaldamisluba ehk “imprimatur”. See anti küll lisaklausli all “ad experimentum”, kuna Eesti ei asunud tema jurisdiktsioonis. Nüüd avanes ka eestlastel võimalus hakata osalema emakeelsel missal. Soome katoliku kirik teostas ka nii altarimissaali kui rahva kätte jagatava väikese “Ordo Missae” küljendamise ja trükkimise (sellest ka mõningad soomlasest küljendaja tehtud vead). Minu jaoks, kes ma tol ajal olin aastaid ainukene otseselt tegev katoliku lääneriituse vaimulik Eestis, oli siiski väga oluline säilitada ka regulaarne ladinakeelse missa traditsioon, millesse me kõik olime sügavalt kiindunud – ja seda nii pühapäeval kui argipäeviti.
*
Kerime edasi 34 aastat ning tuleme tagasi tänapäeva. Ühtegi eesti soost katoliku vaimulikku me oma kodukirikust enam ei leia, ning koridore ja hoove pühivad juba ammu uued luuad. Põhimõtteliselt on muidugi tore, kui nähakse vaeva uue missatõlkega, ja teistsuguse lõpptulemuse korral võiks mul olla selle üle isegi hea meel. Tegin esimese tõlke ju kolmekümnendates eluaastates, oma tollaste oskuste ja võimaluste kohaselt. Sellest hoolimata ei häbene ma välja öelda, et sümptomaatiline fakt, et minult ei palutud isegi uue tõlke lõppfaasis selle kohta arvamust, on tegijatepoolne sihilikult toores ebaviisakus. Esiteks, nii oluliste tekstide puhul kaasaks iga tsiviliseeritud inimene või organisatsioon eelmise tõlke tegija (kui too on veel elus) suuremal või vähemal määral uude tõlkeprotsessi – juhul muidugi, kui eesmärgiks on ikka parima tulemuse saavutamine, mitte muud põhjused. Teiseks, missa tekst ei ole belletristika või taskulambi kasutusjuhend – selle viimistlemise juures on äärmiselt oluline eesti keelt emakeelena rääkivate, asjakohase teoloogilise haridusega ning praktilise vaimulikuna töötavate (st liturgiliste tekstidega igapäevaselt kokku puutuvate) isikute osalemine, kes soovitavalt on veel ka võimalikult keeletundlikud. Üliväikeses Eesti katoliku kirikus on paraku väga vähe võtta selliseid inimesi, kelle puhul kõik need nõuded oleksid täidetud. Me võime ju kutsuda ühise laua taha anorektiku, võimlemisõpetaja ja muusikateadlase, kellest igaühel on oma teadmised, kuid kolme peale kokku nendest baleriini ikka ei saa, kes võiks anda detailset nõu, kuidas kõige paremini tantsida Surevat Luike. Sama probleemistik puudutab muidugi ka paljusid teisi elualasid, kus pulkade juurde sattunud innukad ametnikud usuvad, et nad võivad koostada ettekirjutusi kitsa eriala pikaajalistele praktikutele.
Selles mõttes ajas isegi mõrult muigama, kui märkasin, et prefatsiooni algusest oli kadunud fraas “See on väärikas ja õige” (muuseas “väärikas” on täpne tõlge ladina sõnast “dignum”!)… sest väärikus osutub, nagu näha, juba välja surnud anakronismiks. Hädapärast võiks ju püüda seda muutust mõista, kui põhjenduseks toodaks välismaalastest preestrite võimetus hääldada täpitähti, nii et “väärikast” saab pahatihti “vaarikas”. Kui aga näha probleemi üksnes sellest vaatenurgast, siis oleks juba õigem ühtlustuda luterlikus kirikus kasutusel oleva vormeliga: “See on õige ja kohus”, mis on oma sisult originaalile kindlasti lähemal kui “See on hea ja õige”, nagu uues tõlkes kirjas. Pigem seostub tõlge ”hea ja õige” ameerika klišeega “we are the good guys”, mille puhul on moraalse hinnangu andmine oma tegude headuse kohta võetud inimese enda kätesse.
Nagu võib tähele panna, on tõlke kallal vaeva näinud palju inimesi, ja tulemus on ka vastav – stilistiliselt hüplik, üks fraas või väljend lamedas ajalehekeeles, siis järgmine jälle traditsioonilise, isegi veidi arhailise varjundiga. Näib, et tihti on tehtud muudatusi muudatuste pärast, et oleks tingimata teistmoodi kui varem, ilma et need oleksid kuidagi põhjendatud. Aga olgu pealegi, kõige suuremaks probleemiks on asjaolu, et tõlkijad-parandajad pole saanud aru: missatekst ei ole ilukirjanduslik teos, vaid dokument, mis peab olema dogmaatiliselt laitmatu – see tähendab, ei tohi võimaldada valestimõistmist – ning et see on etteloetav/kuulatav tekst, mille puhul ei ole soovitavad liiga pikad laused ega ekstravagantsed või siis argikeelsed väljendid, ning vältida tuleb kõigi võimalike veidrate või tähelepanu kõrvale juhtivate mõtteseoste teket.
*
Kiirema reageerimise nimel ei hakka ma siinkohal kogu uue missatõlke teksti analüüsima. Toon ainult välja mõned suhteliselt juhuslikud esmasel lugemisel ette jäänud, silmatorkavamalt naeruväärsed või lausa taeva poole karjuvad tõlke- ja mõttevead.
2. Nr 90
Esimeses missakaanonis, karika pühitsemisel on uues tõlkes sõnad: “Samal kombel võttis Ta pärast õhtusöömaaega ülima karika…” Ülima? Tähendab siis, ekstreemse? See kõlab sama veidralt kui et keegi on “väga aken”. Mis otsaga saab ladinakeelsest “praeclarum calicem” (‘praeclarus’: ‘särav, väljapaistev, suurepärane, kuulus’ (mina tõlkisin “ülla karika”)) äkki välja võluda võrdluse kui kõigi teiste karikate suhtes “ülima” karika? Kas luges keegi originaalist, et seal oleks ülivõrre “praeclarissimum” või “extremum”? Kas nii näeb tõesti välja “vigade parandamine ja parem vastavus algtekstile”, nagu tõlkijad artiklis oma tegevust põhjendasid? Tegelikult on see hea näide nö “Jumala valguse pimestusest”, kus soov öelda midagi enneolematult kõrget saavutab pigem just vastupidise tulemuse – muutub “keeltega rääkimiseks”, mis kõrvalseisjates tekitab allasurutud kohmetut itsitamist.
2 Nr. 91
“…et tuam resurrectionem confitemur donec venias. “ minu tõlkes oli täpsustus: “ja tunnistame Sinu ülestõusmist kuni Sa tuled oma kirkuses” – kahte viimast sõna, nagu minu tõlkes oli, originaalis tõesti ei ole. Aga see ongi tõlge eesti keelde, mitte tõlge ladina keelest. Rõhutasin sellega Jeesuse TAAStulemist, sest vaimulikult tuleb ta ju jätkuvalt meie juurde ja on kestvalt meie juures. Nagu me loeme tema tõotusest Püha Vaimu tulemise ja meie juurde jäämise kohta:
Jh 14:18-20 Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.
Mt 18:20 Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.
Antud missavastuses on silmas peetud aga just Jeesuse TAAStulemist – niisugust tulemist, mis ei ole veel teostunud. Ei ole ilmselt reeglit, mille järgi ei tohiks tõlkida teksti originaalist täpsemaks, kui tõlge ei ole seejuures vale. Oma osa mängib liturgias ka lause rütm, mistõttu oleks siis võinud vähemalt kaaluda varianti “…kuni sa tuled taas”. Katoliikluse jaoks – ja mitte ainult – on Eesti tegelikult misjonimaa, mistõttu peavadki religioossed tekstid olema eriti selged.
2.Nr 92.
Samas tekstis pärast konsekratsiooni on sõnad “… panem sanctum vitae aeternae, et calicem salutis perpetuae” tõlgitud “… igavese elu püha leiva ja otsatu pääste karika” Otsatu pääste?! Kas selle tõlkis telesarja “Õnne 13” Alma? Ja kuidas võiks see välja näha: hakkad näiteks kedagi veest välja tõmbama, aga kui ta hakkab juba kaldale saama, siis lükkad vette tagasi, et saaks üha uuesti ja ilma otsata muudkui ikka ja jälle päästa… Võrdluseks: minul oli “…igavese elu püha leiva ja igavese õndsuse (so päästmise tulemuse – ‘perpetuae’ tähendab antud kontekstis ‘igavest, püsivat’, mitte ‘protsessina jätkuvat’) karika”; eesti keeles nimelt on ainult üks sõna seal, kus paljudes teistes keeles on kaks: “salus” – päästmine hingeõndsuseks ja “salvatio” – päästmine veest, tulest vms, nii nagu ka inglise keeles on vahe “salvation’i” ja “resque” vahel. (Üks Päästeameti töötaja rääkis, et paljud telefonikõned neile algavad: “Kas see on Päästearmee?”)
Lisaks sisaldub mõttes “otsatust päästest” alateadlikult veel ka teine väärdunud variant – see tähendab: tee pattu nii kuis jõuad, seesinane otsatu pääste katab kõik kinni ilma otsa ja ääreta… tingimusteta armastus! Pole sul vaja ei põhimõtteid, enesepiiramist ega häid tegusid…! Hea näide sellest, kuidas saatan segab inimeste pinnapealsuse ja enesega rahuloleva rumaluse varjus nende vaimutoidu sisse tilkhaaval mürki.
Nr 94
“…offerimus praeclarae maiestati tuae” on tõlgitud “Me toome Sulle, ülimale Ausuurusele…”. Guugeldage natuke:
Põdra asunduse- krunt nr. 7. antakse rendile foHll” 13 WäfWl’ lüüakse ühes kõigi hoonetega ja päraldistega ning Heinamaal ! 9 kaSwawa metsaga (tammed, saared, männid ja muud segapuud). Lo- 5 wöi müüa! ausuurus 31,44 tiinu, põldu 7,45, Heinamaad 23,10, õuemaad 0.26, mrawid 0,6t tiinu. Üleandmine 1. mail 1934. Ostn-t
Küsimus suurele ringile: kui mitu tiinu teeb välja ülim ausuurus?
Samuti netist leitavas pühakirja kommentaaris: “Kes jookseb ausuuruse järele, selle eest põgeneb ausuurus, ja kes põgeneb ausuuruse eest, sellele jookseb see järgi.” Kuulaja fantaasiarikas meel manab siin kohe esile stseene “Jurassic Park’ist”, kus saurused ajavad üksteist ja inimesi taga. Välismaiste preestrite suust, kes sellist sõna tavaelus kunagi ei näe, hakkab see kindlasti kõlama “ausaurusena”, harmoneerudes “Jeesuse esimese imega kana pulmas” ja sellega, kuidas “Jeesus tegi nöörist pizza ja ajas sellega kõik loomad templist välja”. Pealegi, antud kontekstis on “ausuurus” sisuliselt suure au sünonüüm. Kui aga Jumal on ülim au suurus, siis on auline tõlkija pannud ta muuhulgas täitma ka mõõtühiku ülesandeid, paraku viitamata seejuures väiksematele alajaotustele ja nende võimalikele kasutusaladele.
Üliharuldase või isetehtud väljendi puhul tasuks ikka enne veenduda kus, mis tähenduses, kui tihti ja kas üldse seda tarvitatakse. Sõna, mis koosneb küll tuntud elementidest, aga on veidralt kokku pandud – nagu näiteks vabakirikuist tuntud “kallimeelne” või “õndsameelne” – annab tekstile vastavalt veidra ilme, tekitab sektikeele, mida on usklike endi ringkondades tögavalt nimetatud “kaanani keeleks”.
Eesti keel pole kunagi olnud kuningate emakeel ja ülikute meelitamiseks mõeldud sõnavara selles on väike, mis liturgia tõlkimise puhul on kindlasti puuduseks. Seda veidram on aga püüda veel tänapäeval midagi sarnast uudissõnadena leiutada. Sõnaraamatudki ei paku “majesteedile” mingit otsest ja kindlat eestikeelset vastet. Sellepärast tõlkisin mina omal ajal siinkohal sisu, mitte vormi: “Me toome Sinule, kõige ülevuse Jumalale…”
Nr. 99
Fraseologismidena mõjuvate väljendite otsetõlkimine on tõesti probleem. Näiteks fraas teise missakaanoni prefatsioonis: “…ut mortem solveret et resurrectionem manifestaret” on nüüd tõlgitud: “…et võita ära surm ja ilmutada ülestõusmist”. “Ilmutada ülestõusmist”?!…, tähendab: vilgutada, näitadata korraks ülestõusmist ja siis jälle mitte?! See kõlab nagu: “Ma lähen toon ämbrit”. Sama veider oleks näiteks kellegi sündimise ilmutamine, nii et jääb ebaselgeks, kas üldse või kuidas keegi sündis või esimese ehmatuse järel kohe emaihusse tagasi tõmbus.
Ladina keel on tänaseks välja surnud ja selle fraseoloogiat ei ole kerge kontrollida, kuid üldiselt peab leppima sellega, et paljud keeled teevad midagi hoopis teisiti kui eesti keel. Näiteks inglane soovitab “omada lõbu”, ja me ei saa saksa keelest tõlkida “Ich gehe auf die Toilette” päris otse – “ma lähen tualeti peale”, nagu tuleks tualetis alati veenduda, et keegi sind ülalt täis ei tee… Sama probleem oleks näiteks väljendi “Lase jalga!” otsetõlkimisega mõnda võõrkeelde.
Võibolla polnud tõesti minu leitud variant parim tõlge – “ilmutada ülestõusmise väge” (Jeesus ei pea selleks iga kord uuesti üles tõusma, vaid tema kord toimunud ülestõusmise mõju ilmutab end neile, kes on võimelised seda vastu võtma), aga vähemalt probleemi siin ei teki ja see on kindlasti parem kui eeltoodud, uus orjalik otsetõlge. Kordan, hea tõlge on üldiselt ikka eesti keelde, mitte ladina vm keelest.
Samuti sai omal ajal läbi mõeldud ja läbi tunnetatud ka usustunnistuses sisalduv “sanctam ecclesiam catholicam”. Usutunnistuse määratlus ei tähenda ju ainult kirikut kui maapealset institutsiooni, mis allub paavstile, vaid see hõlmab ka Jeesuse sõnades sisalduvat lootust: Jh 10:16 “Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.” Sellepärast oli minu tõlkes “üht üleilmset kirikut”, mitte maises mõttes “ülemaailmset” või siis “üleüldist” (tähendab, “ebamäärast”), vaid abstraktsemalt, nii nagu see originaalis on mõeldud. “Katoliku” tõlkimine ei ole minu idee, seda on teinud ka poolakad – neil on missaraamatus “katoolne” samuti tõlgitud “kościół powszechny”. Muide, see tõlge on aastakümnete jooksul saanud väga palju tunnustust nii teiste kirikute liikmetelt kui eesti katoliiklastelt endilt, kes on mulle öelnud, et see on väga ühendav kogemus, kui usutunnistust lugedes ühed ei tunne end külmalt väljatõrjutuna ja teised kõrkide väljatõrjujatena. Nüüd siis hakkame me jälle uskuma “katoliiklikku kirikut” ja saadame kõik teised tagasi õrre peale istuma – Jeesus unustagu ära need teise tara lambad.
Nendest paarist ülaltoodud näitest vast siinkohal piisab. Juhin lõpuks veel tähelepanu ühele läbivale probleemile. Näiteks Advendi I pühapäeva Päevapalve:
Issand, meie Jumal, kelle käes on kõik meelevald,
Sinu päralt on tahtmine ja täidesaatmine,
aita meid, et me võiksime kohtuda Sinu Pojaga õigluse teel,
ja pälvida oma tegude ja armastusega õiguse
seista Tema paremal käel.
Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi,
kes on Jumal ning elab ja valitseb koos Sinuga
Püha Vaimu ühtsuses igavesest ajast igavesti.
Sellest tõlkest tuleb välja, et me seisame Jeesuse paremal käel Jeesuse Kristuse enda läbi… Niisugustes palvetes tuleks jälgida, et Jeesuse Kristuse läbi pöördutakse Jumala poole, mitte et Jeesust kutsutakse üles tegema midagi tema enda läbi. See on veider.
Antud palve puhul võiks siis näiteks öelda:
…ja pälvida oma tegude ja armastusega õiguse
seista Tema paremal käel, kes ta on Jumal ning elab ja valitseb koos Sinuga
Püha Vaimu ühtsuses igavesest ajast igavesti.
Või siis, lihtsama variandina, lüüa viimane lause selgemalt lahku:
…ja pälvida oma tegude ja armastusega õiguse
seista Tema paremal käel.
Me palume seda meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi…
*
Need on vaid mõned märkused, mis torkasid silma uut tõlget sirvides. Muide, et lugejat säästa, jätsin kirjeldamata mõned eriti inetud ja/või jumalavallatud assotsiatsioonid, mille tekkimise on tõlkijad arvestamata jätnud, kuid mis kindlasti nii mõnelgi missalisel läbi pea käivad. Viitasin vaid paarile põhimõttelisele või tüüpilisele probleemile. Küllap on neid miine teksti sees rohkemgi.
Kokkuvõttes võib öelda, et uus tõlge on lubamatult eklektiline ning selles on palju kohti, mis on pehmelt öeldes… kasutame nüüd igaks juhuks võõrsõna… suboptimaalsed. See on suur õnnetus, kui kui kohalikus katoliku kirikus ei ole enam ühtegi emakeelset vaimulikku – ja uus missatõlge peegeldab kirikus toimuvat üsna täpselt. Jääb üle ainult mõtlikult küsida, miks see kõik nii on.
Kui me omal ajal koos kadunud Jüri Pärniga missateksti tõlkisime, siis sai ta vahel nii minu tollaste otsetõlgete kui sõnaleiutiste üle magusasti naerda. Maksin talle tema töö eest hinda, mida ta küsis (ja ka väärt oli), et tal oleks motivatsioon suhtuda oma ülesandesse tõsiselt. Tema õpetas mind, et dokumendi teksti koostades või tõlkides tuleb vaadelda selle sõnastust pahatahtliku ja väiklaselt noriva juristi pilguga, või nagu politseinik, kes peab mõtlema nagu kurjategija, et seaduserikkujate käitumist mõistes võimalikult rohkem kuritegusid ette ära hoida. Samuti tuleb liturgia tõlkes juba ennetavalt välistada kõik, mida võiks selle teksti lugeja või kuulaja valesti mõista, mis teda teksti olemusest kõrvale juhiks.
Lisaks sellele, kui laenata õpetlikku näidet armsate naabrite juurest, pole ma tõesti ainuke, kelle mõtted lähevad uitama, kui luterlikul jumalateenistusel loetakse patutunnistust, mille alguses on pateetiline õhkamine: “Mina, vaene patune inimene, tunnistan…” Tegelikult peaks inimene, kelle varandus ületab sada tuhat eurot, ütlema hoopis “mina, rikas patune inimene”, ja see, kelle varandus ületab pool miljonit, peaks endale kõminal vastu rinda lüües kaeblikult halisema: “mina, häbemata rikas patune inimene…” Samuti kiusab luterlikus usutunnistuses meie kujutlusvõimet pildike Kristuse valusast jäämisest Pontsius Pilaatuse nagu rongi alla.
See on veidrate uudissõnade kõrval teine äärmus: mõned traditsioonilised väljendid on vahel ka üsna üle taluvusepiiri vananenud, nii et nad mõjuvad harduse ja pärimuse hoidmise asemel pigem kerge silmakirjalikkuse või siis kangekaelsusena. Oma tõlkes püüdsin vältida ka neid ohte, et inimesed saaksid jumalateenistuste ajal mõelda Jumalale, mitte keeleveidrustele. Kahjuks on uue tõlke juures mainitud põhimõtetele vaevalt tähelepanu pööratud.
Kõigest eeltoodust lähtuvalt on minu märkused uue missatõlke kohta jahmatuse ja nördimuse kõrval motiveeritud ka soovist teadvustada probleemide olemasolu. Oleks mõistlik, kui eesti katoliiklased arutaksid missateksti veelkord igast küljest läbi. Rahule tohib jääda ainult nende formuleeringute ja parandustega, mis on põhjendatud, mis igast küljest vaadatuna on eestikeelsed, õige grammatilise vormiga ja samas ka originaalis sisalduvale mõttele võimalikult lähedal. Tegelikult oleks pidanud vähemalt tõlke lõppfaasis kaasama kriitikutena kõik eesti emakeelega katoliku vaimulikud.
Muide, kui minu kunagisest tõlkest peaks keegi leidma samasuguseid vigu nagu need, mida leidsin uuest tõlkest, siis laske käia, naerge ka mind välja!… aga vead parandage ära, nii minu kui enda omad! Tänapäeval on missa tõlgitud paljudesse elavatesse keeltesse, millest saab ideid, et leida raskete kohtade jaoks parim võimalik variant. Lõpuks võib isegi tehisintellekti kaasamisest kohati kasu olla, seda nii tõlkijale kui õppivale tehisintellektile.
Uus missaraamat ei ole ilmunud ka nii rohketes eksemplarides, et ebaõnnestunud fraase ei saaks üle kleepida (piiskop Jourdani idee), ja tänapäevase trükitehnika võimaluste juures ei ole ka päris uus, parandatud trükk ületamatu. Mina olen öelnud mis mul öelda oli, tõlke organiseerijad teevad mida teevad. Ükskord Jumala ees seistes vaadatakse nii meie mõtetele, sõnadele, tegudele kui tegematajätmistele.
isa Rein Õunapuu
Jummalatenistusse tundide ramat, Rija linnas 1885
Tervitusi Pakastelt!
Ks. prof. UAM dr hab. Bernard Kołodziej TChr
Fred Vendelini märkmed Vollit küsitledes. [1989 a.]
Katoliku kirik ja film. WładysVaw Leszczynski [Teater. Muusika. Kino. 1989]
Eesti ajalooarhiivi arhiiviteatis 13.01. 1992 a. Valga linnavalitsus.
Fred Vendelini majandustööde päevik, Tallinna Peeter-Pauli katedraali juures. 16.07. 1987.a. – 19.11. 1989 a.
Siuntios, Palmipuudepühal 1995. Vello Salo
Kanski Kazimir, avaldus väljasõiduviisa saamiseks. 08.08.1940. a.
Emma Dawidonise ja Hermann Metshundi abielutõotused. 13. det. 1926 a.
Grüss Gott, P. Riethmeister! Tartu Veski 1, 14. 7. 36.
Avaldus väljasõiduviisa saamiseks. Eingabe. 8. aug. 1940.
Nõupidamine Kodasemal 14.04. 1996.a. (Märkmed).
John Ryderi. (ARSI. Nuova Compagna. Lettonie et Estonie 1001. Varia (Memoralia) de Estonia et Lettonia (1934-1940). John Ryderi kiri august 1938 Russicumi
Joonas Ikkoneni kiri
Kirjavahetusi: Fernand and Josue,
Katoliku Kiriku Haridusselts (Tartu seltsi logo kavand).
NSVL Ministrite Nõukogu juures asuva Usuasjade Nõukogu Volinik Eesti NSV-s 17. 08. 1989.a.
Testimonium missionis canonicae Rein Õunapuu
TESTIMONIUM MISSIONIS CANONICAE 20 VII 1987
REVERENDO DOMINO SACERDOTI ÕUNAPUU REIN ADMINISTRATORI TALLINENSI ET TARTENSI 3. sept. 1991
Fr. Eresi puukuuride kavand Jakobi tn 39
Tartu 1. linnajaos Gustav-Adolfi uulitsal asuva krundi Nr. 2422 plaan
Rooma Katoliku Kiriku Kogudus Tartus.
Ilmar Kesa (Johannes-Franciscus Kesa)
Tartu preestri kirjavahetust ( 1972-1986) Riia piiskopiga.
Kardinal Pietro Gasparri (5.05. 1852 – 18.11. 1934)
Roman Catholic cardinal, diplomat and politician, the Roman Curia and the signatory of the Lateran Pacts.
Mõned faktid kardinal Gasparrist
Eesti ajakirjandusest –
Kaja, 1922 ; Tallinna Teataja 1922
Conseditur … [1972 -1976]
Jumalateenistuste kuulutused Tartus: 1951 – 1986
Püha Katariina Katolik Kirik Peterburis. 1860 – 1880-ndad.
Lastelaager Tartust Kodasemal 19-21 VII 1994.a.
Eesti Apostelliku Administratuuri Kalendris ja Aadressraamatus A.D. 2023 leiduvaid eksimusi.
Memoria insignis ordinis S. Stephani hung. regis apost. secularis. MDCCCLXIV 1864.a. Vindobonae typis status procusc.
Holy Places. JM dream 02. 12. 1997.a. in Kodasema.
Католическая церковь, построенная графиней Берг. 1850-1860
Pildid aastast 1987. Tartu õed.
Archbishops Metropolitans and Administrators of the Mogilev Archdiocese.
Kolm Lutsi poissi Tallinna sept. 1935. a.
Anton Strumpe, Jeesp Niikanov ja Jaan Herman
Tsehhi nunnad kasvatavad meie lapsi! “Esmaspäev”, nr. 29 (18. aasta) 22. juuli, 1939. [Nädalalõpu leht] lk.4
Samas ajalehes on artikkel “Tšiili piiskop Tallinnas” msgr Subereaseaux [msgr Juan Subercaseaux Errázuriz (26. 08. 1896 – 9. 08. 1942) oli Tšiili roomakatoliku peapiiskop .
Püha Ignatius Loyolast ja see, mis ta tegi.
Kardinal Pacelli paavstiks Pius XII nime all.
Trükikäitis Postimees – Fotod (f), ajalehe väljalõiked (a), elulookirjeldus (e), klišeed (k) ja matriitsid (m). 3. märtsil 1939.a.
Paulopriit Voolaine. [ajapaik.ee]
Paulopriit Voolaine: Talu, kuulub Antonina Nikanov’ile.
Ajakirjandusest – [Päevaleht – 19350807] kasvandik Voolaineniga kirikla aias pilt.
Uudisleht, nr. 79, 24 mai 1939 [Tänavu lõpetavad Tallinnas ja Nõmmel 6 kl algkooli]
Orig et initium ordinis Teutonici in Prussia a quo ordo Teutonicus qui olim in Livonia [Verzeichnis der Ordensmeister und -schlösser] 1657
Дело по прошению Могилевской римско-католической духовной консистории о примирении супругов К.И. и В.А. Штрик. 1826. г.
Jesuiten-Poesie. 1600 – 1700
(TLA.230.1.Bk2/III)
Dordett, Alexander to Pius XI.
Nömme (Estland), 20 February 1929
Ryder SJ, Johannes (12. 11. 1900 – 27. 08. 1979)
Towarzystwa Chrystusowego dla wychodžcow: GŁOS 1938
Друг беспризорных. I часть. II часть. III часть.
Униаты ?
[Письмо католического священника православному.] [О. Захарий 5 го Апр. 1937.]
Palved üleilmse palvenädalaks. 18. – 25. jaanuarini
Arhiivkogu. Kirikliku trükiloaga. Trükikoda “Tungal”, Tartu 1939.
UNIO RUTHENORUM
a morte Sigismundi III
usque ad coronationem Ladislai IV
1632 – 1633
Из времен апостолов : письмо католического священника к одному православному / [Отец Захарий]
Tartu, 1937 (Tartu : Tungal)
8 lk. : ill. kaas ; 21 cm
Женский миссионер : [биографический очерк о Паулине Жарико]Нарва : Церковь Нечаянной радости, 1939 (Tartu : Tungal)
Elava Roosipärja Ühingu looja.
Oсновательница католической организации «Общество распространения веры» и католического движения «Живой Розарий».
От Игнатия до Иринея : письмо католического священника к одному православному / [отец Захарий]
Tartu, 1937 (Tartu : Tungal)
8 lk. ; 21 cm
Под покровительством Римского орла? : письмо католического священника к одному православному / [отец Захарий] Tartu, 1937 (Tartu : Tungal) 8 lk. : ill. kaas ; 21 cm
Mons. Antonio Zecchini kiri L.Puusepale Riiast 19. mail 1931
Второй Рим: письмо католического священника к одному православному / [Отец Захарий], Tartu 1937 (Tartu : Tungal) 8 lk. ; 21 cm
Anthonisse OFMCap, Zacharias (Jacobus Maria) – Dr. theol.
n. 12. Maii 1906 (Haarlem), o. 19. Decembris 1931, m. 11. Novembris 1985 (Nijmegen)
Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum
Narva 1936-1940
Крещение Св. Владимира : исторические заметки / составил о[тец] Захарий, д[окто]р бог[ословия]
Дело о награждении священника Сорочинского за постройку церкви в Дерпте 1866
Origo et initium ordinis Teutonici in Prussia a quo ordo Teutonicus qui olim in Livonia. 1657
Eduard Maiste Melanie Lukas
John Methuen Kodasema arhitekt.
Сведения и переписка об учреждении частного низшего учебного заведения Н. Плестерер в гор. Ревеле. 1911-1917
Jaak Helm (24.06.1962-02.01.2023)
Intervjuu Kalju Kukega. 24.11. 2017
Haapsalu, Linda tn 3.
Дело об отказываемых в пользу монастырей или костелов по духовным завещаниям капиталах. 1828.a.
Дело о пожаре в здании кателижского костела. (Дерптск, Юрьев) 11.12.1886 – 17.12.1886
Дело о запрещении иностранцам сбора добровольных пожертвований для заграничных церквей и монастырей. 20.10.1844-21.11.1844
Дело о разрешении отделению для сохранения местных древностей укрепить развалины монастыря Св. Бригитты. 1905.a.
Volikiri paavst Pius XI-lt Antonio Arata akrediteerimise kohta Eestisse ja volituste üleandmise puhul peetud kõnede tekstid. 18.09.1933 – 05.12.1938
Дело по обвинению редактора “Нарвского листка” Е. Шефлер в оклеветании в печати Дейнисa. 1908.a.
Akte betreffend die Übergabe der Seifensiedersfrau Amalie Baltisch… – 26.03.1853-02.04.1853
Дейнис, Викентий Викентьевич. Tartu keiser Aleksander I gümnaasiumi õpetajate ja teenistujate isiklikud toimikud. 07.10.1911-23.02.1912.
Akte betreffend das für den katholischen Kirchendienst und für die Wohnung der Geistlichen angewiesene Haus in Reval. 1799.a.
Kopien mehreren Urkunden. Fragment, der Anfang fehlt: a) Christina 1646 Aug. 20. b) 18 Extrakte der privilegien des Erzbischofs für dei Ritterschaft 1449 und andere Urkunden. 1 Heft, enthlatend 17 Blätter
Tallinna roomakatoliku kiriku 1823 – 1891 kirikuraaamatute kartoteek. Fragmendid (EAA.1674.2.741)
Дело о назначении кредита на оклад пастора-викария.05.05.1880-22.02.1896.a.
Дело об освобождении ксенза М. Цакуль от уплаты недоимок общественных повинностей в пользу Ревельского податного управления. 14.04.1911-27.01.1912
Akte betreffend das Gesuch der Ehegattin des Revalschen Polizeimeisters, Tatjana Ivensenn, um die Anhaltung der Kamenetzschen Quartierverwaltung zur Auszahlung einer Geldsumme an das Pobolische Römisch-Katholische Konsistorium. 01.07.1855-22.04.1857
Tartu õdede kirjavahetus kaartidel orduülematega aastatel 1941 – 1942.
Переписка с православным духовенством и поступках иезуитов. 16.10.1818-23.11.1818
Modus der Tilgung der Schuld der Dom-Karlskirche zu Reval an das Katholische Geistliche Collegium in St. Petersburg. 1905, 1906.a.
Acta des Oeselsche Provinzial-Consistorii betreffend den Übertritt, des in Arensburg wohnhaften Schneidermeisters Franz Fischer, von der Römisch-Katholischen zur Evangelisch-Lutherischen Kirche. 1837.a.
Acta des Oeselschen Provinzial-Consistorii hinsichtlich des vom Römisch-Katholischen zum Evangelisch-Lutherischen Glauben übergetretenen Franz August Kochansky aus Marienburg in West-Preussen. 1847.a.
Acta des Oeselschen Provinzial-Consistorii betreffend den Übertritt des Iwan und der Helene Pischtschailo von der römisch-katholischen zur evangelisch-lutherischen Kirche. 1878. (EAA.1192.2.897)
Palved pühal missal. Laste missaraamat. Tallinn 1991.
Leonhard v Stryki tunnistused. (1852-1881)
Leeritunnnistus, koduõpetaja tunnistus, Ülikoolivastuvõtu tunnistus, õigusteaduste kraadi omistamise tunnistus, tõend töökohtade kohta. 1852 – 1881
XXI Üleüldine Kirikukogu, Vello Salo , Rooma 1962
Tartu õdede esimene pisike kabel.
Kodasema rist. 1994-2000.a.
õde Blažena.
Kraliky õed. 1989 a.
Hora Matky Boží (saksa keeles Marienberg või Muttergottesberg , algne nimi oli Lysá hora ) on mägi Hanušovická vrchovinas , umbes 1,5 km Králíky linnast idas Dolní Hedeči haldusjaotuses.
Tartu õed – pildil on 3 Eesti Vabariigis töötanud õde. Õde Blažena, õde Salvatora ja õde Kalista.
Pronksvärava taga. Aleksander Kurtna
Tallinna Nikolai I gümnaasiumi õppenõukogu protokollid.
EESTI JULGEOLEKUPOLITSEI ARUANDED 1941–1944. EESTI ÜLDINE OLUKORD JA RAHVA MEELEOLU SAKSA OKUPATSIOONI PERIOODIL POLITSEIDOKUMENTIDE PEEGLIS. TALLINN 2002
Plan für die Organisation einer Armenpflege in den vereinten kirchlichen Gemeinden der Stadt Dorpat 1857
Meenutusi M. K-lt.
Usuline olukord Eestis. Apostelliku visitatsiooni vajalikkusest.
432-88 Kartte J. telefon Rooma Katoliku Kiriku preester, Wene 18. 1930 .a.
PIRITA KLOOSTER JA SELLE 500-AASTASE PÜHITSEMISPÄEVA JUUBEL
PIRITA KLOOSTER JA SELLE 500-AASTASE PÜHITSEMISPÄEVA JUUBEL
- JA 16. AUGUSTIL 1956. A. ÜHES MÕNINGATE AJALOOLISTE ANDMETEGA.
Taara pst 16. Tartu orduõdede elukoht.
Vanaisa Vatikani orden ja usuvabaduse tähtsus läbi Tartu katoliku kiriku akende. Peegel nr. 23
Дело по прошению жителей Петербурга, Либавы, Митавы, Риги и Ревеля о разрешении учредить апостольско-католическую общину 1873-1894
Дело об ассигновании средств на жалованье Римско-Католическому духовенству за 1916 г.
Дело о исправлении церковных зданий в городе Верро 1828
Дело о выдаче зарплаты римско-католическому духовенству 1902
Дело о взыскании стоимости построек сторожем ревельского кладбища В. Марциняк с римско-католической церкви Петра и Павла 1911-1915
Kirjavahetus Sise ja Vaimuliku Komisjoni administraator Szwykowsky ja teistega Krasna külasse katoliku kiriku ehitamiseks krediidi saamise, Buchta mõisa eest tasu maksmise karusnahkade müügiga jt. majanduslikes küsimustes. jaan. 1840 – dets. 1840
План римско-католической церкви в городе Ревеле Mая 1848
… praegu elan ise võimalikult askeetlikuna … K. K.
Borevičius SJ, Jonas (1906-1989) Tallinn 1932-1934
Borevičius SJ, Jonas
n. 05. Decembris 1906 (Alytus), o. 24. Iulii 1937, m. 23. Augusti 1989 (Chicago)
Sacerdos in Societate Iesu
Tallinn 1932-1934
Töötas aastatel 1932-1934 Tallinnas peapiiskopi sekretäri ametikohal. Aitas kaasa noorte
“kasvatusinstituudi” töös ja juhtis seda kuni 1934. aastani. 1933 aastal kirjutas eesti keeles draama “Jõuluhelid”. Veel õpetas ta vene gümnaasiumis.
1934 aastal naasis Valkenburgi ja õppis 1938. aastani ülikoolis teoloogiat. 1937. a. pühitseti preestriks.
Vier Jahre in Lettland 1927-1931 Tartus Robert Lenzbauer
Comunita, Tartu 2001
…
004 – Gloria a Dio nell’alto dei cieli
007 – Santo 83 (xxx) – Santo 88
…
catechesi in russo
….
…
Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama… S-M.
Jesuiit jutustab Eestist. W.Mettus “Välis Eesti” 1954
1970. a. kevad-talvel ühel pühapäeval. Kalju Kukk
Kohtumine Tartu isaga K. K.
Kokkupuude Katoliku Kirikuga M. L.
Meenutusi Džambulist P. T.
Raudaed ümber kiriku krundi N. K.
Mälestuskilde paater Andreasest M.T.
Mälestusi T.R.
Sursum Corda 1938 , (Digarist)
pilte Kodasemalt, Ukraina lapsed suved 1994-2000
isa Vello Salo – Frascatis, Käädripäeval 1975
Оϭманъ-ли Восточный Оϭрядъ?
o. Василій
Konstanty Ireneusz Łubieński (1825-1869) Püha Peetruse ja Pauluse Katoliku koguduse preester (1860-1863)
(https://pl.m.wikipedia.org/wiki/Konstanty_Ireneusz_%C5%81ubie%C5%84ski?fbclid=IwAR1bcDHYCK4PRHoeNolmfTvUZDmYET0yN7soK-THx7qZGcKzABAOi6MyEf4)
Дело по просьбе дерптского гражданина Роберта Голике о взыскании с проживающего в Ревеле варшавского кононика графа Константина Лубиенскоhttps://roomakiriku-kaustad.eu/wp-content/uploads/2022/01/uus_piiskop.pdfго 621 рубля
Preester Piotr Krysiak (1871-1947)
Püha Franciscuse lillekesi, valik legende pühast Franciscusest, 1936
Kiriku Elu 1933-1940
1914: Eesti ajalehtedest. Postimehe kaastöölise audients paavsti juures.
20.03. 1914 Päevaleht, Abiraha Katoliku koguduse vaeste abiandmise seltsile.
Konfession und Gesehleeht der Bevölkerung am 1. XII 1941
Kirikud teated ülestõusmispühade teenistustest Narvas 04.04. 1942 a. ning 13.04. 1943 a.
01.12. 1941 a. Tartumaal 61 ja linnades 14 katoliiklast.
Viljandis 01.12.1941. a. statistika andmeil 16 katoliiklast.
CAKULS, JĀNIS – n. 04. Iulii 1926 (Rudzāti)
CAKULS, JĀNIS – Dr. phil. h.c.
n. 04. Iulii 1926 (Rudzāti), o. 18. Septembris 1949,
el. Episcopus tit. Tinistensis 09. Novembris 1982, cons. 11. Detsembris 1982
Administrator Apostolicus Coadjutor Arhidioecesis Rigensis et Dioecesis Liepaiensis 1982-1990
Administrator Apostolicus Archidioecesis Rigensis et Dioecesis Liepaiensis 1990-1991
Episcopus Auxiliaris Archidioecesis Rigensis 1991-1993
Administrator de facto pro Estonia 1990-1991
VAIVODS, JULIJANS – S.R.E. Presbyter Cardinalis, lic. theol.
n. 18. Augusti 1895 (Vorkova), o. 07. Aprilis 1918,
el. Episcopus tit. Macrianensis maior 10. Novembris 1964, cons. 18. Novembris 1964,
prom. Presbyter Cardinalis Sanctorum Quattuor Coronatorum 02. Februarii 1983,
m. 23. Maii 1990 (Rīga)
Administrator Apostolicus Dioecesis Liepaiensis 1945-1947 et Archidioecesis Rigensis 1962-1990
Administrator de facto pro Estonia 1962-1990
# Lambert Klinke
Kinnitamine Tartus 15. augustil 1926
Kinnitamine Tartus 15. novembril 1923
Kinnitamine Tartus 6. mail 1937
Kinnitamine Tartus 22. oktoobril 1933
Kinnitamine Tartus 19. juuni 1932
Kinnitamine Tartus 15. augustil 1930
Kinnitamine Tartus 13. oktoobril 1940
Antonino Zecchini Eesti ajalehtedes 1930-1935
Antonino Zecchini Eesti ajalehtedes 1926-1929
Antonino Zecchini Eesti ajalehtedes 1923-1925
Delegatus Estonia: 25.10.1922 – 22.10.1933
Delegatus Lithuania: 25.10.1922 – 07.12.1925
Delegatus Latvia: 25.10.1922 – 13.04.1926
Internuncio Latvia: 14.04.1926 – 08.11.1928
Nuncio: 09.11.1928 – 18.03.1935
* Internuncio: Diplomaat in small countries. Today not anymore Internuncio, all are Nuncio
# Lambert Klinke
1922/1923/1924
18.03.1922 Vaba maa. Paavsti esitaja Eestis.
03.02.1923 Revaler Bote Lettland
10.08.1923 Vaba maa Paavsti saadik Eestisse
11.11.1923 Vaba maa paavsti saadik Tallinnas lyhiintervjuu
13.11.1923 Vaba maa Lahkub Tlnast Narva sealt Tartusse
18.03. 1923 Postimees Kiriklikud Teated
21.09.1924 Päevaleht Katoliku kirik on meie usuühingute …
13.03.1925 Kaja Leedu kokkupõrge Vatikaniga
02.09.1925 Kaja paavsti esindaja riigivanema juures
03.09.1925 Kaja Paavsti esindaja haridusministri jutul
p Bruno Borucki SJ
Bibliograafia
Borucki, Bruno. Sacerdotium. Gebetsanregungen aus dem ersten Petrusbrief. 1. Auflage. Köln, Verlag Wort und Werk, 1961.
Borucki, Bruno. Das innere Apostolat, Leipzig 1961 und Köln 1962
Borucki, Bruno. Verständliche Philosophie, 1. Auflage Köln 1967 (2. überarbeitete Auflage 1975)
Borucki, Bruno. Der wirkliche Gott und seine Offenbarung, Regensburg 1971
Urkunden über die Gegenrefarmation in Livland aus dem bischöflichen Archiv zu Frauenberg v. 21. Mai 1582 bis 12. März 1587. Kopien Lateinisch. (Genannt sind Jesuiten Fabianus Quadrantinus, Ertmann Tolksdorf und Andreas Krüger)
W. Schütze Referat: “Ignatius von Loyola in seiner Bedeutung für die Gegenwart” 14.März 1923.
Riga, Die Prediger Rigas an den Dorpater Rat fordern ihn auf seinen Prediger Caspar Pegius gegen die Unbillen seitens seiner Gemeindeglieder und der Jesuiten zu schützen. Orig und Siegel.
Akte betreffend den Ukas vom 22. Dezember 1815 über die Fortschickung aller Mönche des Jesuiten-Ordens aus St. Petersburg
N.C.W.C. News Service artikleid 1926, 1933, 1936. a.
Ancient Chrysostom Liturgy is used first time on english soil (by n.C.W.C. News Serwice) 06/28/1926
————————————————————————————————————
French priest adopts byzantine rite, works among russian exiles (by N.C.W.C News Service). N.C.W.C. News Service 11/13/33
Congress in Czechoslovakia attendeddby prelates from many lands, including dignitaries of Orthodox Church.
Paavst Pius XII tunnistus Konstantin Päts’i autasustamise kohta Pius’e I klassi ordeni ja vastava suurristiga, 30.05.1940.
Kareda vallavalitsuse üldtoimik nr.4 , 1.04.1939-20.04.1940
Kodasema, mõisa maakoht Maarjamaa nr. A-1. 17.08.1935
Elanike nimekiri Narvas Helsingi tn. 6 ja Musta ning Vabaduse tn. nurgal 6/22-24. 1924.a.
Teated kirikute varanduste üle ja kirjavahetus samas küsimuses. 1918/1919.a.
Rooma-Katoliku Lasteaed Narvas, Helsingi tn.6, 1940.
Eduard Profittlich´ile Tallinnas katoliku usu koguduses vaimuliku ameti pidamise luba andmine. 24.11.1930-15.12.1930
Kzends Joseph Kartte kinnitamise asjas Tallinna Rooma-katoliku, Peetri ja Pauluse kiriku õpetajaks ja dekaaniks. 16.05.1925-14.10.1925.
Дело об отпусках ксендзов. 17.01.1900 – 31.12.1900
Pontificia Comissio pro Russia. Decretum 11. mai 1931.
Pontifikaalmissa 27.detsember 1936.a.
Allikas: Eduard Profittlichi arhiiv, Peeter-Pauli kogudus.
Allikas: Eduard Profittlichi arhiiv, Peeter-Pauli kogudus.
Korteriloendus Tartus Veski 1 ja 3. 1940 – 1941
Korteriloendus Tartus Gustav Adolfi tn. 53, 1940-1941.
Tartus 1871-1912 kinnitatud ehitusloendis Veski tn. 1 remont.
Elanikud Tartus Veski 1 ja Veski 3, 1930-1944. Elanikud Tartus Gustav Adolfi 53, 1938 – 1942.
Antonio Arata, kirikutegelane ja paavsti nuntsius, auvahtkonna vahelt läbi jalutamas, külastades Kadrioru lossis Riigivanemat. 05.12. 1935. a.
Kirjavahetus Apostliku Nuntsiatuuri ja Kaitseministeeriumi vahel Aleksander Dordetti kaitseväeteenistuse kohustuse edasilükkamise asjus. 16.03.1937-2.04.1937
Kõigepüham, Jumalasünnitaja, peasta meid!
Apostliku Nuntsius Härra Antonius Zecchini maja plaan, mis asub Haapsalus, Linda tän. Nr. 3
Ristitütar. Ajalooline jutustus Eestimaa Katoliku usu ajast. 1891.
Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta saamise koguduse TEATED 2005.
Peatusload saanud isikute registreerimise kartoteek. A-Ö
Vene, Katoliku ja Kaarli koguduse kalmistud. 1920.
Дело о выдаче пособия от казны освобожденным и находящимся под надзором полиции ксендзам. 1886.
Переписка с МВД об увеличении размера содержания настоятелью Ревельской римско-католической церкви Лимановичу.
O назначении в Дерптский университет священника римско-католического исповедания. 21.10.1847-31.08.1849
Kaanonitahvlid ehk tahvlid püha missa muutumatute palvetega. Rakvere Katolik Kirik 1950.
Секретные циркуляры Попечителя Рижского учебного округа и письмо его же о допущении ксендза Франца Трасуна к преподаванию . 19.02.1912-10.10.1912
Tallinna Kiriku ehitustoimik, Ehitusprojektid Vene 16, 18, 20; Munga 2, 4, 6. 1883-1947
Tallinna Katoliku Kiriku majade natsionaliseerimise toimik: Vene tn. 20, 18, 16 ja Munga tn. 2, 4, 6.
Liber Matrimonii ab anno 1915….. Tlna, abielumeetrika 1915-1926
Liber copulatorum domus missionis, seu vicariatus Revaliensis. 27.04.1800 – 01.1844
Устав Ревельского общества пособия бедным римско- католического вероисповедания при Римско-католической церкви в г. Ревеле 1906.
“Die römisch-katholische Lehre von der Kirche im Verhältnis zur lutherischen” 19. 11. 1924.
katoliku kiriku preister tartu 22 VIII 1925 kell 19.10
Рапорты лифляндского гражданского губернатора о высылке из России иезуитов, 26.10.1816 – 10.11.1816
Akte betreffend den Senatsukas über die Absonderung der katholischen Religionsverwandten vom Justiz-Kollegium, 22.02.1798-19.08.1798
Дело о высылке иезуитов из России 31.03.1820-11.07.1823
Дело о Каталической церкви (Riias) 1827-1836
Переписка с уездным начальником о запрещении деятельности ордена “Езуитов” и …. 04.01.1914-17.03.1917
Дело об обеспечении иска А. Нымтах к Римско-Каталической каплице на 870 руб. 26.08.1908.
Копии метрических актов Рижской римско-католической церкви о родившихся, бракосочетавшихся и умерших за 1896 -1905.
Дело об отпуске средств на содержание духовенства Ревенльской римско-каталической приходской церкви 1916 a.
Kirjavahetus roomakatoliku algkooli rajamise kohta Revelisse 1909 a.
Дело об устройстве проекта на постройку римско-каталической каплицы в местечке Усть-Нарове 1915-1916.
Kirjavahetus Liivimaa kubermangu ülema ja Riia piiskopi vahel Dorpati kirikumaja ümberkorraldamise asjus 20.01.1849 a.
Preester Mikelis Dukalskis, “Vaimulik leib”, Tartu 1921
Jõulujutlus Tartu kirikus 1978.a.
Katekismus kooliealistele lastele, 70nendatel.
Artikleid eesti ajakirjandusest 1913, 1916.
Saksa kodaniku Lukas (Hermann) Maternuse (sünd 1908; Tartus 1934-1941) saksa-vene segakomisjoni otsusega 10. juulil 1941. aastal Eestist välja saatmise kohta, ei leitud andmeid.
Eesti Vabariigi välispass. Eduard Profittlich. 22.aprill 1940
Välispasse saanud isikute nimekirjad 2.aprill – 8.juuni 1940
Agnus Dei. Ristiteed. 1993, 1994.
isa Vello Salo suur kokkuvõtte Vatikani II kirikukogust. Maarjamaa nr. 1 1966
Henri Verling, Säravad tähed. Ristiusu kaunimad palved. Tartu 1928
4. roomakatoliku kiriku ajaloo konverents 5.detsember 2020 kell 12
Riik ja kirikud, 1940-1974. Vello Salo
Vatikani raadio eestikeelsed saated: 1963, 1964. Isa Vello Salo.
Joonistus Vene, Katoliku ja Kaarli koguduse surnuaedade vahelisest orust 1920.
Kaputcyni w Estonii w latach 1931 – 1964. Waldemar Michalowski OFMCap (magistritöö). Krakow 2000.
i Reinu “Kiriku Elu” 1989-1995 a. sisu ja artiklite index.
Katoliku Kiriku kalender 1992. Kinnitamise sakramendi talitus 8. detsembril 1989.a. Püha missa ordinaarium.
Дело об отпуске средств на содержаниедуховенства Ревельской римско-католической приходской церкви. 1912 год
Копии метрических актов Рижской римско-католической церкви о родившихся, бракосочетавшихся и умерших за 1895 год
Laulatused ja surmad
Дело об отпуске средств на содержание духовенства Ревельской римско-католической приходской церкви. 1886 год
Дело об отпуске средств для содержания римско-католического дусовенства. 1903 год
Отношение Департамента духовных дел иностранных исповеданий МВД о порядке назначения викарными в приходы Эстляндской губ. римско-католических священников, освобожденных от надзора полиции. 1881 год
Дело по просьбе попечителей римско-католической церкви в Ревеле об освобождении дома, принадлежащего этой церкви, от платежа квартирных денег, 1847.
Püha Frantsiskuse Assiisist Kolmas ordu ilmlikele. Tartus 1936
Дело о выдаче содержания ксендзу Ревельской римско-католической церкви Н. Лимановичу 1899 год.
Дело о выдаче жалованья римско- католическому духовству 02.01.1904-30.12.1904.
Дело о выдаче добавочного содержания от казны настоятелю Ревельского римско- католического костёла Н. Лимановичу 1909.
Katoliku Kiriku kõrvalhoone projekt Pärnus 1937.
Дело о выдаче жалованья римско-католическому духовенству 02.01.1905-19.12.1905
Õpetatud Eesti Seltsi nimistud ja kirjavahetus teiste seltsidega, katolikuaegse kabeli jäänuste (Kartnas, Pärnumaal), jt. küsimuste asjus, 1883.a.
Дело о выдаче содержания настоятелю Ревельской римско-католической церкви Н. Лимановичу 1900.a.
Püha kinnitamine. Püha Vaimu sakrament. Tartu 1937
Henri Verlingi tõlgitud ja seletustega varustatud UT Püha Matteuse Evangeelium ja Püha Markuse Evangeelium, Tallinn 1940
Katoliku usu katekismus 1931
Vambola Hiiesalu kiri 11. 05. 1942 paater V. C. Bourdeois
Giovanni Angelo Abbo (1911-1994)
Protonotarius Apostolicus supra numerum, Dr. theol. Dr. iur. can. – o. 25. Maii 1934
Secretary of the Apostolic Administrature of Estonia 1937-1940.
(tõlkinud: Maarja Kaplinski )
Kiriku Elu 1996 – 2004
Alates 1996 aastast „Kiriku Elu” toimetus muutus. Isa Vello Salo lisati toimetajate nimekirja tema teadmata.
1996 1997
1998 1999
2000
2001
2002
2003 2004
2005 2006
Urkunden aus dem Vatikanischen Archiv aus Jahren 1220-1478. Bestätigte Kopien und Dubletten. Lateinisch. Band II
Ivangorodi vene elanike palve (ärakiri) preestri ametisse kinnitamise asjus. 17 sajand
Trükiplaat i Berard Huberist. Postimees 1939.
Schnurbuch über Einnahmen und Ausgaben der Immatrikulationsgelder den Studenten katholischer Konfession zum besten der katholischen Kirchen der Universität. 1850-1865
Lasteajakiri Agnus Dei nr. 3, 5, 9 ja 11
Urkunden aus dem Vatikanischen Archiv aus Jahren 1228-1324. Bestätigte Kopien und Dubletten. Lateinisch. Band III
Jutluste tekste Tartus ja Narvas 1934, 1935, 1936, 1937 a.
Akte in Beschwerdesachen des Estländischen Evangelisch-Lutherischen Konsistoriums wider den Oberpastor Evers betreffend die Vereidigung eines Zeugen des Römisch-Katholischen Konsistoriums
Urkunden aus dem Vatikanischen Archiv aus Jahren 1404-1533. Bestätigte Kopien und Dubletten. Lateinisch. Band IV. EAA.854.2.563
Vello Salo, “Katolik kirik ja poliitika”, loengu tekst 15.05.1972
F. Vendelin Kodasemal 1989.a.
Spiritual Center in Kodasema. O. Mellowi projekt 1992
Artikleid eesti ajakirjandusest 1921.
Artikleid eesti ajakirjandusest 1920.
Marcelino leib ja vein, 1994. Santa Risolina, jõul 1997. Väikese ingli jõulukink, jõul 1997
Henri Verling Eesti ajakirjanduses 1922-1929
Henri Verlingi kõne pidulikul aktusel Estonias. 25.02.1944.a.
P. Matthias Dietz SJ * 21. Oktober 1890 † 31. Mai 1977
Urkunden aus dem Vatikanischen Archiv aus Jahren 1219-1389. Bestätigte Kopien und Dubletten. Lateinisch. Band I EAA.854.2.560
Siseministeeriumi ja Riia politseijuhi aruanded kahtlase munk Dominik Smilgevichi arreteerimise kohta Dorpatis aug. 1811. EAA.291.8.109
Poola šlahtits dominikaan Sljugarevski. 1771 a.
Dokumendid Vatikani arhiivist aastatel 1432-1571. Kinnitatud koopiad ja duplikaadid. Ladina keel. V köide.EAA.854.2.564
Kiriku Elu proovinumber 1987. Kiriku Elu 1989 a.
Дело о выдаче содержания попечителю Ревельской римско-католической церкви Н. Лимановичу 1897. EAA.30.7.2993
Дело о представлении в губернское правил. копий с метрических книг Ревельской римско-католической приходской церкви за 1897 г.
Дело о выдаче разрешений на устройство молитвенных собраний. EAA.30.7.2999
Tallinna Rooma katoliku kogudus. 1947-1990. ERA.R-1989.3.568
Дело о представлении в губернское правление копия с метрических книг Ревельской римско-католической церкви за 1895 г. EAA.30.7.2921
Rooma katoliku kirikuõpetus luterlasega seoses. EAA.1867.1.625
Дело о представлении в губернское правление копии с метрических книг Ревельской римско-католической церкви 1898. EAA.30.7.3225
Geheimer Briefwechsel mit dem Ministerium der Volksaufklärung über den Religionslehrer der Dorpater Universität, katholischen Priester Kamenezki. EAA.384.1.932
Дело о представлении выписки из Mетрических книги Ревельской римско-католической церкви Пера и Павла за 1902 год, о родившихся, крестившихся, умерших и бракосочетавшихся. EAA.30.7.3687
Projekt üleviidud rooma-katoliku puukabeli ajutiseks ülesseadmiseks Kiviõlis Prii tänava ääres. 05.08.1939.a.
Preester Pāvils Stričko (1884-1977)
Pildid Lambert Klinkelt
Pilte Valga Katoliku Kirikust
Nurgakivi panek Valga Katoliku Kirikule. Dateering 1906-1907
Valga Katolik Kirik enne 1940 a.
Altari kõrval: preester Pāvils Stričko (1884-1977)
Valga Katolik Kirik Maleva tänavas 1999
Pildid pärinevad Anneli Olepi kogust.
Catalogus Sacerdotum Administratio Apostolica Estoniensis 1989-2020 (08.05.20)
Necrologium aut Administratorum Apostolicorum Estoniae 1924-2020 (08.05.20)
Eesti katoliku ajaloo videokonverents 2020
https://button.ut.ee/b/hei-j2p-m6p
Lambert Klinke
„100 aastat Eesti Apostellikku Administratuuri: Necrologium ja Catalogus Sacerdotum.“
Toomas Abiline
Kaks tähtpäeva: “220 aastat Tallinna katoliku koguduse asutamisest.“
„90 aastat esimese reformatsioonijärgse Eestis ordineeritud preestri, Leon Abraitise surmast.”
Katrin Laur
“Kadunud preestrid”
Maarja Kaplinski
“Kolme missa eest 3 latti, kana ja kott kartuleid.”
Kalev Kask
„Katoliikluse kajastusi Vikipeedias“
Ingmar Kurg
“Eesti katoliiklik usukeel 1920-30 aastatel”