III TAVALINE PÜHAPÄEV B AASTAL

(Esimene lugemine Jn 3:1-5.10)

Lugemine prohvet Joona raamatust

Neil päevil tuli Joonale Jumala Sõna: “Sea end teele ja mine Niinivesse, suurde linna, ja ütle neile edasi kõik ähvardussõnad, mida mina neile lasen öelda.” Ja Joona seadis end teele ning läks Niinive linna, nii nagu Jumal teda oli käskinud. Niinive oli suur linn Jumala ees, linna läbikäimine nõudis kolm päevateekonda. Ja Joona käis esimese päeva teed, kuulutas ja hüüdis: “Veel nelikümmend päeva, ja Niinive hävitatakse!” Ja Niinive mehed – nii suured kui väikesed – uskusid tema sõnu, kuulutasid välja paastu ning panid selga kotiriide. Ja Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt teelt, ja ta kahetses kurja, millega ta neid oli ähvardanud, ega lasknud sellel sündida.

See on Jumala Sõna.

Vastulaul (Ps 25:4-5.6-7.8-9 R:4)

R: Issand, anna oma teed mulle teada, õpeta mulle oma radu.

Issand, anna oma teed mulle teada ja õpeta mulle oma radu.

Juhata mind käima tõeteed ja õpeta mind,

sest sina oled Jumal, mu Lunastaja,

sinu peale loodan ma kogu aja.

R:

Tuleta meelde oma halastust ja heldust, Issand,

sest need on igavesest ajast.

Ära vaata minu noorusaja patte ja üleastumisi,

mõtle minu peale oma helduses, sest sina oled hea.

R:

Issand on hea ja õiglane,

seepärast näitab ta eksijaile õiget teed.

Ta juhatab alandlikke oma õiguse järgi

ja õpetab leplikele oma radu.

R:

(Teine lugemine 1Ko 7:29-31)

Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:

Ma ütlen teile, vennad, et aega on vähe, sellepärast peab igaüks, kellel on naine, elama nii, justkui tal ei olekski. Ja kes nutab, nagu ta ei nutaks, ja kes on rõõmus, nagu ta ei olekski rõõmus. Ning kes ostab, nagu ta ei saakski ostetut endale pidada, ja kes seda maailma kasutab, justkui ta ei kasutakski seda, sest selle maailma nägu kaob.

See on Jumala Sõna.

(Salm enne evangeeliumi Mk 1:15)

Halleluuja. Jumalariik on lähedal,

parandage meelt ja uskuge Evangeeliumi. Halleluuja.

(Evangeelium Mk 1:14-20)

Lugemine püha Markuse evangeeliumist

Pärast seda, kui Ristija Johannes oli vangi pandud, tuli Jeesus Galileamaale ja kuulutas Jumala evangeeliumi ning ütles: “Aeg on täis ja jumalariik on lähedal, parandage meelt ja uskuge evangeeliumi.” Ja kui ta Galilea järve ääres kõndis, nägi ta Siimonit ja Andreast võrku järve laskmas, sest nad olid kalurid. Ning Jeesus ütles neile: “Käige minu järel, ja ma teen teist inimesepüüdjad.” Ning sedamaid jätsid nad maha oma võrgud ja läksid tema järel.

Kui aga Jeesus edasi läks, nägi ta Jaakobust, Sebedeuse poega, ja Johannest, tema venda, paadis võrke parandamas; ning samas ta kutsus neidki. Ja nad jätsid oma isa Sebedeuse paati ühes palgalistega ning läksid Tema järel.

See on Issanda Sõna.

Sissejuhatus

Armsad õed ja vennad, me kõik oleme kutsutud käima Jeesus Kristuse järel, elama tema poolt meile õpetatud põhimõtete järgi. Enne meid on elanud palju põlvkondi, kes on püüdnud teha sedasama, aga välja on see neilgi tulnud… nagu alati. Nimelt kuulub Jeesuse järgimise juurde ka kuulumine kirikusse ja kogudusse, kuid maailmas ringi vaadates selgub, et iga kogukond võib Jeesuse järel käimisest aru saada omamoodi. 

Kui Jumal meid nii öelda “kinni püüab”, siis vastab see ka meie enda soovile oma Looja üles leida. Kuid mõte mingite inimesepüüdjate kätte sattumisest kõlab hirmutavalt, tekitab kahtluse, kas nad on ikka Jeesuse poolt meie juurde saadetud, või seisame vastamisi huntidega lambanahas. 

Me palvetame Kyrie…

Jutlus

Armsad õed ja vennad, 1870. aasta suvel kuulutas Paavst Pius IX Vatikani I kirikukogul välja uue usutõe – paavsti ilmeksimatuse dogma. Nii mõnelegi tuleb üllatusena, et see toimus niivõrd hiljuti, alles XIX sajandi teisel poolel, mitte ei olnud käinud paavstlusega kaasas aegade hämarusest saadik. Aga loeme, kuidas kõlas see tekst kontsiili dokumendis. “Peetruse järeltulijana, Kristuse vikaarina ja kiriku kõrgeima juhina on paavstil täielik, korrakohane ja otsene piiskoplik võim nii universaalse kiriku kui ka üksikute piiskopkondade üle. See laieneb nii usu- ja moraaliküsimustele kui ka distsipliinile ja kirikuvalitsusele.” (4. peatükk: De Romani Pontificis infallibili magisterio). 

See uus dogma tekitas palju segadust ja lõhenemisi, põhjustades nn vanakatoliiklaste kiriku tekkimise, ning on vaidluste allikaks tänapäevani. Kuid mis oli selle õpetuslause eesmärk ja positiivne tähendus, ning mis on selles küsitavat?

Dogmaatika seisukohast pole paavsti ilmeksimatuse ideele tegelikult midagi ette heita. Dogmad – see tähendab usu aluseks olevad fundamentaalsed õpetuslaused – peavad olema muutumatud ja vastama Jumala ilmutatud põhimõtetele. Kui kirik on üks, siis peab tal olema üks juht, kellel on autoriteet ja kellele jääb viimane sõna. Näiteks kui mõni katoliiklane peaks hakkama õpetama, et Jeesus ei olnud Jumala poeg, või et püha Kolmainsust pole olemas, või et neitsi Maarja ei ole taevasse võetud, siis on paavsti kohus kinnitada, et selle inimese seisukohad on olemuslikus vastuolus kiriku usuga. Dogmaatiline eksiõpetaja on oma õpetuse läbi end ise kirikust välja heitnud, ja paavstil kui katoliku kiriku juhil on õigus seda temale teada anda. Paavsti ülesandeks on lõpetada vaidlused nende õpetuslausete üle, mida tohiks muuta ainult taastulev Jeesus ise. Kuni selleni võib paavsti pidada dogmaatika küsimustes ilmeksimatuks – ja see on täiesti mõistlik seisukoht.

Moraali ja distsipiliini küsimustes on aga paavsti ilmeksimatusega puht praktilisel kaalutlustel teisiti. Paavst on inimene, ja tal on paratamatult oma inimlikud eelistused. Sageli on paavstid tulnud kloostrirahva hulgast ja kippunud seetõttu soovitama ka kogu kirikule niisuguseid moraalireelgeid, mis on heal juhul täidetavad vaid rangete kloostrimüüride vahel, kuid käivad maailmas elavatele inimestele üle jõu. Samuti on paavstid sattunud sageli ilmalike valitsejate mõju alla, olnud nende poolt ära ostetud, ära hirmutatud või lausa vangistatud. Mõni paavst on ise olnud kergeusklik ja läinud kaasa liberalistliku moraaliga, milles vabadus muutub üleskutseks patule. Igal juhul tuleb ka ära märkida fakt, mis pole kindlasti juhuslik, et ükski paavst pole oma ilmeksimatust moraali küsimustes mitte kunagi kasutanud.

Samuti on paavstil raske, sisuliselt võimatu, olla ilmeksimatu distsiplinaarse kirikuvalitsemise küsimustes, sest ta ei saa tunda kõiki pooltteist miljardit katoliiklast isiklikult. Ka piiskoppide nimetamisel maailma eri regioonidesse saab ta enamasti toetuda ainult kolmandate isikute soovitustele, mis on pea alati kantud soovitajate isiklikest huvidest. Kiriku ühtsuse säilitamiseks on paavsti õigus piiskoppe nimetada tõesti hädavajalik ja vältimatu… kuid senise praktika valgusel oleks parem jätta ilmeksimatuse küsimus selles osas pigem kommenteerimata. 

Armsad õed ja vennad, Jeesus tegi oma jüngritest inimesepüüdjad. Pole kahtlust, et tema mõttekujund oli inspireeritud sõnademängust, sest jüngrid olid ju seni olnud kalurid, kalapüüdjad. Kuid vaevalt on Jumalal rõõmu kalade kombel kinni püütud inimestest – ja ega meiegi ei tahaks leida end abituna võrgus siplemas. Seega otsigem ise Jumalat, uskugem tema ilmututatud põhimõtteid ning arvestagem sellega, mis on meie jaoks võimalik ja mis võimatu, mis on mõttekas ja mis kahjulik. Aamen.

Mis aastal see oli, kui me Tartu katoliku kirikusse Jeruusalemma pilti maalima läksime? Täpselt ei oska öelda, kuid see võis olla 1975. aastal. Sõitsime bussiga Tartusse ja otsisisime aadressi järel üles katoliku kiriku. Meid võttis vastu väike kõhetu vana mees, kes rääkis aktsendiga eesti keelt. Olime kuulnud, et ta on lätlane ja imestasime tema hea eesti keeleoskuse üle. Liidia hakkas maalima. Kirik oli võrdlemisi külm. Isa käis meid vahepeal vaatamas. Õppisime mõndagi uut. Näiteks seda, et punane tuluke altaril märgib Jumala kohalolekut ja siis kui tuli põleb, tuleb altarist möödudes kummardada.

Meie söömise eest hoolitsesid kaks nunna – üks suuremat, teine väiksemat kasvu, mõlemad vist 60 eluaastates, võib-olla ka vanemad. Õed olid Tšehhimaalt tulnud nunnad ja jäänud ka pärast sõda Eestisse. Sõime midagi tagasihoidlikku, meelde jäi see, et enne ja pärast sööki loeti Meie Isa palve. Maal sai valmis ja tundub, et meid tõmbas ikka tagasi Tartusse Väikese Theresa kirikusse – kiriku nimipühak on Lisieux`Therese (1873– 1897), kellest Isa meile südamlikult rääkis. Olime seal 1975 aasta jõululaupäeval ja laulsime koori peal jõululaule, millest mõned olid arvatavasti kohapeal eesti keelde tõlgitud. Meeles on laulusõnad lapsest, kel „ristiline tee“. Isa jutlustas eesti keeles. Erinevalt vabakoguduslikust emotsionaalsest jutlustamisviisist , oli ta kõne täiesti ratsionaalne ja kristlikele põhitõdedele rajanev. Pärast mõistsin, et see ongi katoliikliku lähenemise põhiomadus. Kõne oli üldjoontes selline: „Jeesus Kristus elas tõepoolest maailmas. Sellest tunnistavad Suetonius, Tacitus ja Josephus, leitud on Jeesuse surilina. Temast tunnistavad miljonid märtrid – kas oleks keegi nõus surema muinasjutukangelase est? Kui palju eestlasi on surnud Kalevipoja eest? Esimestel sajanditel suri Kristuse eest umbes 3 miljonit märtrit. Iga ideoloogia, mis ei rajane Jeesusel Kristusel, variseb põrmu. Variseb põrmu, kui ei nõustu Kristuse deklaratsiooniga „Õndsad on…“ ja Moosese „Sa ei pea mitte…“ -ga. Kristuse reaalsuse tõestuseks on tema Püha Kirik, mis asub maailmas, palvetav kogudus. Mõnedes katoliiklikes kirikutes peetakse Püha Missat väiksemas kabelis. Ukse kohale on kirjutatud:“Sissepääs ainult palvetajatele“. Samad sõnad on kirjutatud taeva suurte uste kohale. Me oleme täna siis selleks, et rääkida sellest, mis meid ühendab – kõiki palvetavaid kristlasi, kes mõtlevad Kristuse tulekule ja usuvad temasse. Petlemmas toimus seesama, mis praegu inimeste elus. Kõigile leidus koht peale Jeesuse. Pole teada, et ümbruskonna lautades rohkem öömajalisi oleks olnud. Ka meie aja inimesel on aega kõigeks muuks, ainult Jeesusest rääkida, mõelda, palvetada – selleks pole tal aega. Millal sündis Kristus – me ei tea seda. 3. sajandit pidas Tema usk võitlust paganamaailmaga. Siis kui Rooma maailmas oli ristiusk võidule pääsenud, muudeti ajaarvamine. Munk Dionysios eksis küll 4 – 6 aastaga, nii et õigupoolest peaks meie aastanumber olema praegu 1980 – 1990 aastat Kristuse ilmaletulekust edasi. See oli nii tähtis sündmus ja kõik teised selle kõrval nii tähtsusetud, et neist ei tasunud isegi rääkida. Nüüd seame iga toimuva asja ja oma elu Kristuse sündimise taustale: see toimus 1975. Uue Ajastu aastal, 1975 aastat pärast Kristuse sündimist. Küünlatuled üle maailma räägivad Kristusest, maailma valgusest, kes hakkas paistma pimeduses. “Kiidetud olgu Jeesus Kristus!“Raske öelda, kuid selle tagasihoidliku, alandliku olekuga kristlase veendumus oli tunda lihtsalt tema olekust. Ja see avaldas mõju ilma sõnadeta. Hiljem suunati Isa Kasahstani –seal oli palju sakslasi ja puudus koguduse karjane. Ta saatis sealt paar kirja, kirjutas, et koguduseliikmeid on (vist) 5000 ja territoorium 5 korda suurem kui kogu Eesti. Leidsin üles ka ühe saadetud pildi, millel on kujutatud kõrge aiaga piiratud palvemaja moodi hoone, rist peal. Taha on kirjutatud: Katholiku kirik, õnnistatud 14.VIII 1977. Linna nime ei mäleta, vist algas Dž tähega ja oli pikem nimi. Paari kirja järel meie sidepidamine katkes.

Külvi Kuusk

Minu mälu on lühike ja juurde panna palju ei oska.Mäletan preestri väga kitsast ja tagasihoidlikku tuba. Istusime tema laua vastas kui ta meie küsimustele rahulikult vastas.Mõlemal pool seina ääres olid sitsi riidest kirjud kaardinad. Kui nihutasin kardinat (ei mäleta, kas kogematta) avanes seal taga rikkalik raamatukogu. See avaldas muljet, et seda varjati kardinaga. See rääkis mulle sügavast tagasihoidlikusest. Maalimise ajal olin alles Eesti Riikliku Kunsti Instituudi tudeng, seepärast väga ebakindel. Isa Andreas oli tihti kõrval nõu andmas ja julgustamas. Tal oli visioon,kuidas see öine Jeruusalemma panoraam pidi välja nägema. Olen tänulik, et võisin põgusalt kokku puutuda Jumalale pühendunud inimesega. See on andnud kogu eluks respekti katoliku kiriku vastu. Õnnistust soovides Teie ettevõtmistele.

Liidia Vardja

PS. Maale tegime kaks. Külvi kirjutatud jutluse kokkuvõte pärineb tema märkmetest, mida ta tegi jutluse ajal. Küsimusele, kuidas me sattusime sinna, ei oska muud arvata kui tõenäoliselt minu venna Joosep Tammo kaudu.

kas usute, et sutaaniga preestrit,  pole Tartus sel hetkel  nähtud aastakymneid! Ja kuidas selgitada, selle mehe julgust, kus ymberingi protestantidest teoloogid…. ometi ta julges nagu need 2 inglit…. kuuletuda oma ylematele…

Jumal on imeline…. Kuidas nende 2 naise on hoitud Kirik. sellel siinpoolsel õ Salvatoral on kotis…. kas suudaksite välja mõelda, et mis……. ??? võtmed!!! Kiriku võtmed!

Tiibrakett

Elektrikarjane 981

Elektrikarjane 982

Elektrikarjane 983

In paradisum deducant te angeli, in tuo adventu suscipiant te martyres,

et perducant te in civitatem sanctam Jerusalem.

Chorus Angelorum te suscipiat,

et cum Lazaro quondam paupere aeternam habeas requiem.

aut Administratorum Apostolicorum Estoniae (1924-2024)

atque Dioecesis Tallinnensis (ab anno 2024)

Resurrectionem expectantes in pace dormierunt:

Ianuarius

1940     Wierciński SJ, Feliks  –  Prof. Dr. theol. Dr. phil.

            n. 20. Augusti 1858 (Puck), o. 21. Iunii 1885, m. 20. Ianuarii 1940 (București)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Pärnu 1934-1938

1945     Ruszała OFMCap, Łucjan (Wladysław)

            n. 13. Maii 1908 (Przedmiescie Czudeckie), o. 19. Iunii 1932, m. 30. Ianuarii 1945 (Tallinn)

            Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Petseri 1933-1945

1976     Maternus OFMCap, Lukas (Hermann)

            n. 26. Iulii 1908 (Kraiburg), m. 12. Ianuarii 1976 (Altötting)

            Frater in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Tartu 1934-1940

1983     Baeten SJ, Johannes

            n. 23. Septembris 1914 (Nieuwstadt), o. 22. Augusti 1945, m. 02. Ianuarii 1983 (Nijmegen)

            Sacerdos in Socieate Iesu

             Esna 1939-1940

1986     Grišāns, Jāzeps

            n. 10. Augusti 1914 (Dagda), o. 03. Aprilis 1938, m. 07. Ianuarii 1986 (Rīga) Sacerdos Archidioecesis Rigensis, in Latvia

Tallinn 1947-1952, Valga 1951-1952

1990     Nikl SJ, Rudolf Eugen

            n. 07. Augusti 1913 (Breslau), o. 20. Decembris 1941, m. 16. Ianuarii 1990 (Münster)

Sacerdos in Societate Iesu

             Tallinn 1936-1939

1993     Stipa, Günther Johannes  –  Prof. Dr. phil.

            n. 27. Novembris 1907 (Königshütte), o. 05. Augusti 1938, e statu clericali demissus 13. Ianuarii 1950,  m. 26. Ianuarii 1993 (Helsinki)

             Sacerdos in Societate Iesu 1938-1950

             Tallinn 1933-1936 et 1939-1940

Februarius

1942     PROFITTLICH SJ, EDUARD  –  Dr. theol. Dr. phil.

            n. 11. Septembris 1890 (Birresdorf), o. 27. Augusti 1922, 

el. Archiepiscopus tit. Hadrianopolitanus in Haemimonto 27. Novembris 1936,  cons. 27. Decembris 1936, m. 22. Februarii 1942 (Kirow)

            Tallinn 1930-1931 (Parochus), Administrator Apostolicus Estoniae 1931-1942

            Deportatus in Russiam anno 1941

            Venerabilis Dei Servus 31. Maii 2003  –  Confessor fidei et martyr

1945     Kontny SChr, Paweł

            n. 29. Iunii 1910 (Paprocany / Tychy), o. 03. Iunii 1939, m. (necatus) 01. Februarii 1945 (Lędziny)  Sacerdos in Societate Christi pro Emigrantibus Polonis Kiviõli 1939

            Martyr

1954     Dejnis, Vincas (Deinis, Wincenty / Dainys, Vincenz / Dainys, Vincent)

            n. 18. Ianuarii 1880 (Rīga), o. 23. Martii 1903, m. 06. Februarii 1954 (Lemont Twp. / Cook)

            Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia

Narva 1908, 1922-1923, Tartu 1911-1912, Tallinn 1936-1941 Deportatus in Russiam anno 1929-1933,

in exsilio in Germania anno 1941-1951 et in Civitatibus Foederatis Americae Septentrionalis ab anno 1951 Confessor fidei

1961     Werling SJ, Alphonse Maria Ferdinand Heinrich (Verling, Henri)

            n. 14. Decembris 1879 (Stadt Luxemburg), o. 25. Augusti 1912, m. 22. Februarii 1961 (Esna)

            Sacerdos in Societate Iesu

Tartu 1923-1930, Tallinn 1931-1945, Administrator Apostolicus Estoniae ad interim 1942-1945, Esna 1954-1961

Deportatus in Russiam anno 1945-1954

Confessor fidei

1970     Kański SJ, Kazimierz

            n. 02. Martii 1889 (Winiary / Kielce), m. 06. Februarii 1970 (Esna)

            Frater in Societate Iesu

             Esna 1938-1970

1983     SAMORÈ, ANTONIO  –  S.R.E. Episcopus Cardinalis, Dr. theol. Dr. iur. can.      n. 04. Decembris 1905 (Bardi), o. 10. Iunii 1928, 

el. Archiepiscopus tit. Ternobenus 30. Ianuarii 1950, cons. 16. Aprilis 1950,

            prom. Presbyter Cardinalis Sanctae Mariae supra Minerva 26. Iunii 1967,   prom. Episcopus Cardinalis Sabinensis-Mandelensis 12. Decembris 1974,

m. 03. Februarii 1983 (Roma)

Secretarius Nuntiaturae Apostolicae Estoniae 1933-1936

2000     VERSCHUREN, PAUL MICHAEL  –  Dr. iur. can, lic. theol., lic. iur.

            n. 26. Martii 1925 (Breda), o. 19. Martii 1950, el. Episcopus tit. Aquaesirensis 21. Aprilis 1964,    cons. 16. Augustii 1964, succ. Episcopus Helsinkiensis 29. Iunii 1967, m. 19. Februarii 2000 (Helsinki)      Episcopus Coadiutor Helsinkiensis 1964-1967, Episcopus Helsinkiensis 1967-1998            Magnus adiutor Ecclesiae Catholicae Estoniae 1982-1992

2022     CAKULS, JĀNIS  –  Dr. phil. h.c.

n. 04. Iulii 1926 (Bērziņi, Parochia Rožupe / Rudzāti), o. 18. Septembris 1949,

el. Episcopus tit. Tinistensis 09. Novembris 1982, cons. 11. Decembris 1982, m. 26. Februarii 2022 (Rīga)

Administrator Apostolicus Coadjutor Archidioecesis Rigensis et Dioecesis Liepaiensis 1982-1990

Administrator Apostolicus Archidioecesis Rigensis et Dioecesis Liepaiensis 1990-1991

Episcopus Auxiliaris Archidioecesis Rigensis 1991-1993

Administrator de facto pro Estonia 1990-1991

Martius

1935     ZECCHINI SJ, ANTONINO  –  Dr. iur. can, Dr. theol.     n. 07. Decembris 1864 (Visco), o. 25. Iunii 1893, 

el. Archiepicopus tit. Myrensis 20. Octobris 1922, cons. 21. Decembris 1922, m. 17. Martii 1935 (Rīga)

            Visitator Apostolicus Estoniae 1921-1922, Delegatus Apostolicus Estoniae 1922-1933, Administrator Apostolicus Estoniae 1924-1931

1942     Kartte SJ, Josef

            n. 31. Martii 1872 (Grottkau), o. 06. Iulii 1902, m. 14. Martii 1942 (Frankenstein, Schlesien)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Tallinn 1924-1930, Rakvere 1937, Kiviõli 1938, Rakvere 1939-1940

1952     Huber OFMCap, Berard (Maximilian)

            n. 10. Octobris 1889 (Tittmoning), o. 25. Iulii 1912, m. 17. Martii 1952 (Augsburg)

            Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Tartu 1931-1941

1965     Strang SJ, Wilhelm

            n. 04. Februarii 1890 (Emmerich), o. 20. Iunii 1920, m. 06. Martii 1965 (Münster)

            Sacerdos in Societate Iesu

            Rakvere 1937-1938, Nõmme 1939

1968     Danner OFMCap, Utto (Alois) 

            n. 23. Maii 1886 (Neustadt), m. 31. Martii 1968 (Rosenheim)

            Frater in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Tartu 1931-1941

1988     Borucki SJ, Bruno  –  Prof. Dr. phil.

            n. 19. Aprilis 1894 (Kostschin), o. 27. Augusti 1925, m. 11. Martii 1988 (Münster)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Tallinn 1937-1940

Aprilis

1963     Bourgeois SJ, Vassily (Charles)  –  Dr. theol.

            n. 11. Iulii 1887 (Paris), o. 24. Augusti 1920, m. 18. Aprilis 1963 (São Paulo)

            Sacerdos in Societate Iesu

            Tallinn 1932-1934, Narva 1935-1936, Tallinn 1937, Esna 1938-1940, Tartu 1941-1944

1977     Kraus OFMCap, Tadeusz (Antoni Stanisław)

            n. 10. Novembris 1890 (Lwiw), o. 28. Octobris 1916, m.18. Aprilis 1977 (Kraków)

            Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Narva 1931-1944, Tartu 1945-1964

1981     SLOSKĀNS, BOĻESLAVS

            n. 13. Augusti 1893 (Stiernīne), o. 21. Ianuarii 1917, el. Episcopus tit. Cillitanus 05. Maii 1926,   cons. 10. Maii 1926, prom. Solio Pontificio Assistens 26. Martii 1933,

m. 17. Aprilis 1981 (Leuven)

Administrator Apostolicus Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum et Dioecesis Mincensis 1926-1981

            Moderator Apostolicus pro fidelibus ex Lettonia et Estonia in exilium in Europa 1955-1981

            Deportatus in Russiam anno 1929-1933, in exsilio in Germania 1944-1945 et in Belgia ab anno 1945  Venerabilis Dei Servus 20. Decembris 2004  –  Confessor fidei

1995     Sosnovskis, Kazimirs Peters  –  Capellanus Suae Sanctitatis, lic. theol.

            n. 17. Martii 1918 (Rīga), o. 04. Aprilis 1941, m. 27. Aprilis 1995 (Liepāja)

            Sacerdos Archidioecesis Rigensis, in Latvia

Tallinn 1946-1947, Valga 1977-1980

2019     Salo, Vello (ad 1945: Vaher, Endel)  –  Protonotarius Apostolicus supra numerum  Prof. Dr. theol. Dr. theol. h.c. lic. phil. lic. theol. lic. theol. bibl.

            n. 05. Novembris 1925 (Lalsi, Võisiku vald), o. 16. Martii 1957, m. 21. Aprilis 2019 (Tallinn)

            Sacerdos Dioecesis Monasteriensis, in Germania

             Tartu 1993-2000, Tallinn 2001-2019

Maius

1934     Przyrembel, Stanisław  –  Camerarius Suae Sanctitatis, S.Th.M.

            n. 12. Augusti 1869 (Gzów), o. 20. Februarii 1893, m. 26. Maii 1934 (Warszawa)

Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia

Civibus Revaliensis anno 1879-1886

Deportatus in Russiam anno 1929-1932 Confessor fidei

1951     Milner SJ, Henry

            n. 09. Januarius 1908 (Sheffield), o. 26. Junius 1937, m. 30. Maius 1951 (Dublin)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Esna 1939-1940

1954     Venclovas, Martynas (Venclavs, Mārtiņš / Venclav, Martin)

            n. 10. Ianuarii 1872 (Radviliškis), o. 20. Ianuarii 1897, m. 03. Maii 1954 (Jēkabpils)

            Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia, 1897-1926

            Sacerdos Archidioecesis Rigensis, in Latvia, ab anno 1926

             Tallinn 1917-1924, Narva 1919-1922

1966     Lepp, Ignace (John Robert) –  Prof. Dr. phil.

            n. 26. Octobris 1909 (Orajõe), o. 29. Iunii 1941, m. 29. Maii 1966 (Paris)  Sacerdos Archidioecesis Lugdunensis, in Francogallia

1977     Dietz SJ, Matthias

            n. 21. Octobris 1890 (Plittersdorf, Bad Godesberg), o. 27. Augusti 1922, m. 31. Maius 1977 (Inzell)  Tallinn et Tartu 1925

1990     VAIVODS, JULIJANS  –  S.R.E. Presbyter Cardinalis, lic. theol.            n. 18. Augusti 1895 (Vorkova), o. 07. Aprilis 1918,  el. Episcopus tit. Macrianensis maior 10. Novembris 1964, cons. 18. Novembris 1964, prom. Presbyter Cardinalis Sanctorum Quattuor Coronatorum 02. Februarii 1983,  m. 23. Maii 1990 (Rīga)

Administrator Apostolicus Dioecesis Liepaiensis 1945-1947 et Archidioecesis Rigensis 1962-1990

Administrator de facto pro Estonia 1962-1990

2000     Pavlovskis OFMCap, Andrejs (Jānis Antons)  –  lic. theol.

            n. 16. Februarii 1914 (Viļuši), o. 11. Iulii 1937, m. 09. Maii 2000 (Rīga)

            Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Rerum politicarum causa in carcere anno 1949-1956

             Tartu 1964-1977

2003     COLASUONNO, FRANCESCO  –  S.R.E. Diaconus Cardinalis, Dr. theol. Dr. iur. can.    n. 02. Januarii 1925 (Grumo Appula), o. 28. Septembris 1947,        el. Archiepiscopus Truentinus 06. Decembris 1974, cons. 09. Februarii 1975,

            prom. Diaconus Cardinalis Sancti Eugenii Papae 21. Februarii 1998, m. 31. Maii 2003 (Grumo Appula)

             Nuntius Apostolicus Russiae 1990-1994

Iunius

1955     Rymkiewicz SJ, Stanislaus (Rimkevičius, Stasys)

            n. 17. Februarii 1904 (Tartu), o. 28. Augusti 1934, m. 10. Iunii 1955 (Kaunas)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Deportatus in Russiam anno 1948-1955

Confessor fidei

1972     Rut SChr, Stanisław

            n. 12. Maii 1910 (Przeworsk), o. 11. Iunii 1938, m. 24. Iunii 1972 (Poznań)  Sacerdos in Societate Christi pro Emigrantibus Polonis

             Kiviõli 1939-1945, Rakvere 1941-1945

Rerum politicarum causa in carcere anno 1946-1953

2004     Začests, Julijans  –  Praelatus Honorarius Suae Sanctitatis

n. 20. Decembris 1913 (Ludza), o. 03. Aprilis 1938, m. 21. Iunii 2004 (Līvāni)

Administrator Apostolicus Archidioecesis Rigensis et Dioecesis Liepaiensis 1960-1962

Administrator de facto pro Estonia 1960-1962

Rerum politicarum causa in carcere anno 1945-1948 Confessor fidei

2011     Barbier de Courteix, Guy

            n. 20. September 1921 (Chabanais), o. 29. Junius 1951, m. 21. Junius 2011 (Helsinki)  Sacedos Archidioecesis Lugdunensis, in Francogallia

            Tallinn 1992-2011, Vicarius Generalis Administraturae Apostolicae Estoniae 1992-1996

Iulius

1928     Stephany, Eduard Johann Heinrich (Stefani, Eduards)

            n. 16. Iunii 1856 (Saldus), o. 07. Aprilis 1918, m. 25. Iulii 1928 (Narva-Jõesuu)

            Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia

             Tallinn 1923, Narva 1924-1928 

1930     Abraitis, Leon (Leo)

            n. 02. Martii 1901 (Tallinn), o. 26. Septembris 1926, m. 22. Iulii 1930 (Taagepera)

            Princeps Sacerdos Administraturae Apostolicae Estoniae, in Estonia

             Tallinn 1926, Narva 1927-1930

1944     Doberschütz, Hubert

            n. 30. Aprilis 1913 (Schildberg), o. 30. Iulii 1939, m. 25. Iulii 1944 (Tallinn)

            Sacerdos Archidioecesis Vratislaviensis, in Germania    Incertis adiunctis in portu Tallinnae occiditur

1977     Krumpāns, Miķelis

            n. 07. Novembris 1916 (Krāslava), o. 23. Decembris 1944, m. 13. Iulii 1987 (Tallinn)

            Sacerdos Archidioecesis Rigensis, in Latvia

             Tallinn 1952-1987, Tartu 1977-1987

1984     Neefs SJ, Heinrich

            n. 25. Iunii 1910 (Antwerpen), o. 11. Iunii 1940, m. 28. Iulii 1984 (Antwerpen)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Tallinn 1938-1939

1999     Šamo, Staņislavs Kazimirs (Schamo, Stanislaus Kasimir / Sams, Stanley Casimirus) – Dr. med. dent.

n. 30. Octobris 1913 (Daugavpils), o. 03. Aprilis 1938, e statu clericali demissus 01. Decembris 1945, m. 23. Iulii 1999 (Baltimore)

Sacerdos Archidioecesis Rigensis, in Latvia, 1938-1945

In exsilio in Germania 1944-1950 et in Civitatibus Foederatis Americae Septentrionalis ab anno 1950 Valga 1941-1944

2011 ŚWIĄTEK, KAZIMIERZ  –  S.R.E. Presbyter Cardinalis  n. 21. Octobris 1914 (Valga), o. 08. Aprilis 1939,

el. Archiepiscopus Minscensis Latinorum – Mohiloviensis Latinorum et Administrator Apostolicus Dioecesis Pinskensis Latinorum 13. Aprilis 1991, cons. 21. Maii 1991,

            prom. Presbyter Cardinalis Sancti Gerardi Maiella 26. Novembris 1994, m. 21. Iulii 2011 (Pinsk) Archiepiscopus Minscensis Latinorum – Mohiloviensis Latinorum 1991-2006,

Administrator Apostolicus Dioecesis Pinskensis Latinorum 1991-2011

2020     Paliyenko, Volodymyr – Dr. theol.

            n. 08. Iunii 1967 (Rudky), o. 01. Decembris 2002, m. 17. Iulii 2020 (Luzhky)

            Sacerdos Archieparchia Stanislaopolitanus, in Ucraina

             Tallinn 2003-2015

Augustus

1948    ARATA, ANTONINO  –  Dr. phil. Dr. theol. Dr. iur. can. Dr. theol. h.c. 

n. 28. Octobris 1883 (Piacenza), o. 09. Iunii 1906, el. Archiepiscopus tit. Sardianus 11. Iulii 1935, cons. 11. Augusti 1935, m. 25. Augusti 1948 (Grottaferatta)

            Chargé d’Affaires pro Estonia 1933-1935, Nuntius Apostolicus Estoniae 1935-1941

1960     STRODS, PĒTERIS  –  Prof. Dr. phil. lic. theol.

            n. 01. Maii 1892 (Varakļāni), o. 26. Maii 1916, el. Episcopus tit. Stadiensis 18. Iulii 1947,

cons. 25. Iulii 1947, m. 05. Augusti 1960 (Rīga)

            Administrator Apostolicus Dioecesis Liepaiensis 1947-1960 et Archidioecesis Rigensis 1958-1960,  Administrator de facto pro Estonia 1958-1960

1. Keller SJ, Charles (Karl)
   1. 25. Martii 1907 (Güttingen), o. 27. Augusti 1938, m. 13. Augusti 1969 (Delsberg)

            Sacerdos in Societate Iesu        Rakvere 1940

1. Houtkamp OFMCap, Methodius (Gerardus Johannes)
   1. 18. Octobris 1901 (Haarlem), o. 08. Februarii 1931, m. 18. Augusti 1970 (Voorburg)

            Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Narva 1933-1940 

1979     Ryder SJ, John (Johannes)

            n. 12. Novembris 1900 (Crewe), o. 25. Maii 1933, m 27. Augusti 1979 (New York)

            Sacerdos in Societate Iesu        Esna 1938-1939 

1984     Dordett, Aleksander-Erik (Alexander)  –  Praelatus Honorarius Suae Sanctitatis, Prof. Dr. theol. Dr. iur. can.

            n. 21. Septembris 1916 (Tampere), o. 10. Maii 1942, m. 08. Augusti 1984 (Korneuburg)

            Sacerdos Administraturae Apostolicae Estoniae, in Estonia, 1942-1951 Sacerdos Archidioecesis Vindobonensis, in Austria, ab anno 1951

             Tallinn 1934-1935 et 1939-1941, Tartu 1942-1944

1989     Borevičius SJ, Jonas (Johannes Baptist Peter)

            n. 05. Decembris 1906 (Alytus), o. 24. Iulii 1937, m. 23. Augusti 1989 (Chicago)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Tallinn 1932-1934

1994     Abbo, Giovanni Angelo  –  Protonotarius Apostolicus supra numerum, Prof. Dr. theol. Dr. iur. can.        n. 27. Decembris 1911 (Pontedassio), o. 26. Maii 1934, m. 12. Augusti 1994 (Roma)

            Sacerdos Dioecesis Albinganensis, in Italia

            Secretarius Nuntiaturae Apostolicae Estoniae 1937-1940

2017     CASSARI, MARIO ROBERTO  –  Dr. theol. lic. iur. can.  n. 27. Augusti 1943 (Ghilarza), o. 27. Decembris 1969,

el. Archiepiscopus tit. Truentinus 03. Augusti 1999, cons. 16. Octobris 1999 m. 19. Augusti 2017 (Donigala Fenughedu)

            Secretarius Nuntiaturae Apostolicae Estoniae 1992-1994

2022     ZURBRIGGEN, PETER STEPHAN  –  Dr. iur. can.

n. 27. Augusti 1943 (Brig), o. 10. Octobris 1969, el. Archiepiscopus tit. Glastoniensis 13. Novembris 1993, cons. 06. Ianuarii 1994 m. 28. Augusti 2022 (Brig)

Nuntius Apostolicus Estoniae 2001-2009, Administrator Apostolicus Estoniae 2001-2005

September

1936     Riethmeister SJ, Sigbert Hubert Arthur Jakob  –  Dr. phil.

            n. 25. Iulii 1895 (Rohr), o. 27. Augusti 1931, m. 22. Septembris 1936 (Berlin)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Rakvere 1935-1936

1941     Łuniewski, Aleksander

            n. 23. Iunii 1902 (Ostróże), o. 24. Februarii 1929, m. (necatus) 04. Septembris 1941 (Szumowo)

            Sacerdos Dioecesis Lomzensis, in Polonia, ad 1935 et ab anno 1938

             Sacerdos in Societate Christi pro Emigrantibus Polonis 1935-1938

            Kiviõli 1938

            Martyr

October

1958     SPRINGOVIČS, ANTONIJS  –  S.Th.M., Dr. theol. h.c.

            n. 31. Octobris 1876 (Rēzekne), o. 24. Iunii 1901, el. Episcopus Rigensis 14. Aprilis 1920

cons. 22. Augusti 1922, prom. Archiepiscopus Rigensis 25. Octobris 1923, m. 01. Octobris 1958 (Rīga)

            Episcopus Rigensis 1920-1923, Archiepiscopus Rigensis 1923-1958 Administrator de facto pro Estonia 1945-1958

1979     Lenzbauer OFMCap, Robert (Johannes Nepomuk)

            n. 09. Maii 1891 (Ach), o. 30. Maii 1915, m. 21. Octobris 1979 (München)

            Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Tartu 1931-1941

2019     Cieśla, Stefan

n. 18. Augusti 1912 (Śmigiel), e statu clericali demissus 30. Novembris 1958,

m. 07. Octobris 2019 (Surbiton, Surrey)

Frater in Societate Christi pro Emigrantibus Polonis 1935-1958

Kiviõli 1938-1940

November

1937     Cakul, Michał (Tsakul, Mikhail)

            n. 23. Octobris 1885 (Tallinn), o. 09. Novembris 1908,

m. (necatus) 03. Novembris 1937 (Medweschjegorsk)

            Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia      Confessor fidei et martyr

1939     Pietkiewicz, Viktor (Petkevich, Viktor)

            n. 03. Ianuarii 1870 (Tallinn), o. 20. Februarii 1893, 

m. (necatus) 01. Novembris 1939 (Piotrków Kujawski) Narva 1919-1920

            Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia, 1893-1925

            Sacerdos Dioecesis Vladislaviensis, in Polonia, ab anno 1925

            Confessor fidei et martyr

1965     Piebalgs, Alberts

            n. 07. Maii 1894 (Salasi), o. 13. Maii 1917, m. 17. Novembris 1965 (Valmiera)

            Sacerdos Dioecesis Samogitiensis, in Russia ad 1918 / in Lituania ab anno 1918, 1917-1918

            Sacerdos Archidioecesis Rigensis, in Latvia, ab anno 1918

             Rerum politicarum causa in carcere anno 1945-1953

             Valga 1953-1965

1985     Anthonisse OFMCap, Zacharias (Jacobus Maria)  –  Prof. Dr. theol.

            n. 12. Maii 1906 (Haarlem), o. 19. Decembris 1931, m. 11. Novembris 1985 (Nijmegen)

            Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum

             Narva 1936-1940

1989     Groetschel SJ, Johannes Baptist Franz Ernst

            n. 02. Octobris 1911 (Pawlowitz), o. 04. Aprilis 1942, m. 27. Novembris 1989 (Berlin)

            Sacerdos in Societate Iesu

             Tallinn 1936-1938

2023     Amponsah-Saamoa, Matthew  –  Praelatus Honorarius Suae Sanctitatis, Dr. theol.

n. 24. Decembris 1962 (Offinso-Maase), o. 13. Iulii 1991, m. 04. Novembris 2023 (Kumasi)

Sacerdos Archidioecesis Kumasiensis, in Ghana

Secretarius Nuntiaturae Apostolicae Estoniae 2015-2018

December

1960     Nawrath SJ, Johannes

            n. 10. Iunii 1892 (Markersdorf), m. 07. Decembris 1960 (Moravec)

            Frater in Societate Iesu

            Rakvere 1935-1936, Pärnu 1937, Kiviõli 1938

1968     Valdak, Richard Rudolf (ad 1923: Platsipeal, Richard Rudolf)

            n. 17. Martii 1891 (Tallinn), o. 14. Septembris 1927 in orthodoxa ecclesia, con. 08. Decembris 1928,  susp. 20. Decembris 1930, excom. et e statu clericali demissus 04. Septembris 1931,

m. 26. Decembris 1968 (Tallinn)

            Sacerdos Apostolicae Orthodoxae Ecclesiae Estoniae (EAÕK), in Estonia, 1927-1928    Sacerdos Administraturae Apostolicae Estoniae, in Estonia, 1928-1931

             Haapsalu 1928-1930 

2008     Valk, Peeter

            n. 12. Septembris 1950 (Tallinn), o. diac. 08. Decembris 1999, m. 10. Decembris 2008 (Tallinn)  Diaconus Administraturae Apostolicae Estoniae, in Estonia

             Tallinn 1999-2008

2016     MULLOR GARCÍA, JUSTO  –  Dr. iur. can.

n. 08. Maii 1932 (Los Villares), o. 08. Decembris 1954, el. Archiepiscopus tit. Emeritensis Augustanus 21. Martii 1979, cons. 27. Maii 1979, tr. Archiepiscopus tit. Volsiensis 28. Iulii 1994, m. 30. Decembris 2016 (Roma)

            Nuntius Apostolicus Estoniae 1991-1997, Administrator Apostolicus Estoniae 1992-1997

• Grabarczyk, Ludwik Krzysztof  –  Dr. theol. Mgr. theol., BA phil.
  • 31. Ianuarii 1964 (Końskie), o. 10. Iunii 1995, e statu clericali demissus 02. Iulii 1999

m. 14. Decembris 2021 (Kraków)

Sacerdos in Ordo Fratrum Praedicatorum 1995-1999 Tallinn 1998-1999

• ENDER, ERWIN JOSEF  –  Dr. theol.
  • 07. Septembris 1937 (Steingrund), o. 10. Octobris 1965, el. Archiepiscopus tit. Germaniensis in Numidia 15. Martii 1990, cons. 05. Aprilis 1990 m. 19. Decembris 2022 (Roma)

Nuntius Apostolicus Estoniae 1997-2001, Administrator Apostolicus Estoniae 1997-2001

Iurisdictio Ecclesiae Catholicae in Estonia:

24. Februarii 1918 ad 21. Septembris 1918: Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum (Russia)

22. Septembris 1918 ad 31. Octobris 1923: Dioecesis / Archidioecesis Rigensis (Lettonia) 01. Novembris 1924 ad 25. Septembris 2024: Administratura Apostolica pro Estonia (Estonia)

post 26. Septembris 2024: Dioecesis Tallinnensis (Estonia)

Rerum politicarum causa de facto sub Archidioecesi Rigae: 20. Iulii 1945 ad 14. Aprilis 1992

Ad memoriam sacerdotum, qui in Estonia 1918-1924 laborabant

Mementote præpositorum vestrorum, qui vobis locuti sunt verbum Dei (Hebr 13, 7)

1921     Zilevičius, Kazimieras (Żylewicz, Kazimierz)   –  S.Th.M.

n. 23. Novembris 1872 (Rubežaičiai), o. 15. Ianuarii 1898, m. 23. Februarii 1921 (Mikoliškiai) Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia Tartu 1912, 1915-1920

1937     Szawdzinis, Mieczyslaw

            n. 04. Septembris 1895 (Daugieliszki), o. 07. Aprilis 1918, m. (necatus) 09. Octobris 1937 (Smolensk)  Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia

             Narva 1921-1925

            Rerum politicarum causa in carcere anno 1927-1936Martyr

1939    RATTI, AMBROGIO DAMIANO ACHILLE  –  S.R.E. Summus Pontifex sub nomine PIUS XI.

            Dr. theol. Dr. iur. can. Dr. phil.

            n. 31. Maii 1857 (Desio), o. 20. Decembris 1879, el. Archiepiscopus tit. Naupactensis 03. Iulii 1919,  cons. 28. Octobris 1919, el. Archiepiscopus tit. Adanensis 19. Aprilis 1921,

el. Archiepiscopus Mediolanensis 13. Iunii 1921, prom. Presbyter Cardinalis Sanctorum Silvestri et Martini in Montibus 16. Iunii 1921, el. ad Summum Pontificatum 06. Februarii 1922, coronatus 12. Februarii 1922,  m. 10. Februarii 1939 (Roma)

Visitator Apostolicus Estoniae 1918-1920

1939     DE ROPP, EDUARD MICHAEL JOHANN MARIA

            n. 15. Decembris 1851 (Līksna), o. 02. Augusti 1886, el. Episcopus Tiraspolitana 09. Iunii 1902,  cons. 16. Novembris 1902, el. Episcopus Vilnensis 09. Novembris 1903,

el. Archiepiscopus Mohiloviensis Latinorum 25. Iulii 1917,

prom. Solio Pontificio Assistens 28. Maii 1927, m. 25. Iulii 1939 (Poznań)

Archiepiscopus Mohiloviensis Latinorum 1917-1939 In exsilio in Polonia 1919-1939

1. Mackiewicz, Antoni (Mackevičius, Antanas / Mackoviaḱ, Antano)
   1. 28. Iulii 1892 (Choroszcz), o. 16. Aprilis 1917, m. (necatus) 14. Novembris 1942 (Kołdyczewo) Sacerdos Dioecesis Vilnensis, in Polonia, 1917-1925

Sacerdos Dioecesis Pinskensis Latinorum, in Polonia, 1925-1942

Tallinn 1917-1918

Martyr

1. DE O’ROURKE, EDUARD ALEXANDER LADISLAUS
   1. 26. Octobris 1876 (Basin), o. 27. Octobris 1907, el. Episcopus Rigensis 29. Septembris 1918, cons. 15. Decembris 1918, tr. Episcopus tit. Caneensis 10. Aprilis 1920,  tr. Episcopus tit. Pergamenus 21. Decembris 1922, el. Episcopus Gedanensis 02. Ianuarii 1926,

            tr. Episcopus tit. Sophenensis 13. Iunii 1938, m. 27. Iunii 1943 (Roma)

            Episcopus Rigensis 1918-1920, Visitator Apostolicus Estoniae 1920-1921

1947     Krysiak, Piotr   –  Praelatus Honorarius Suae Sanctitatis

            n. 18. Februarii 1871 (Piątkowizna), o. 05. Martii 1895, m. 24. Octobris 1947 (Łomża)     Sacerdos Dioecesis Sejna seu Augustoviensis, in Polonia, 1895-1899,

            Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia, 1899-1921

            Sacerdos Dioecesis Sejna seu Augustoviensis (ab anno 1925 Diocesis Lomzensis), in Polonia,  ab anno 1921

             Tallinn 1913-1918

1950     Sabaliauskas, Adolfas (Sobolewski, Adolf)

            n. 23. Augusti 1873 (Krikščiai), o. 08. Martii 1896, m. 14. Ianuarii 1950 (Kaunas)

            Sacerdos Dioecesis Samogitiensis, in Russia ad 1918 / in Lituania ab anno 1918, 1896-1926

            Sacerdos Archidioecesis Kaunensis, in Lituania, ab anno 1926

             Tallinn 1916-1918

1957     Dukaļskis, Miķelis  –  S.Th.M.

            n. 14. Martii 1871 (Darvinīki), o. 15. Ianuarii 1898, m. 10. Maii 1957 (Aglona)

            Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia, 1898-1926

            Sacerdos Archidioecesis Rigensis, in Latvia, ab anno 1926

             Tartu 1920-1923

1957     Meškauskas, Juozas (Meškowski, Józef / Mieszkowski, Joseph) Praelatus Honorarius Suae Sanctitatis, Prof. Dr. theol. S.Th.M.

            n. 16. Aprilis 1889 (Panevėžys), o. 13. Junii 1914, m. 30. Novembris 1957 (New York)

            Sacerdos Dioecesis Samogitiensis, in Russia ad 1918 / in Lituania ab anno 1918, 1914-1926

            Sacerdos Archidioecesis Kaunensis, in Lituania, ab anno 1926

             Tallinn 1916-1918

1964     Kaczyński, Edward (Eduard)

            n. 18. Martii 1889 (Vitebsk), o. 13. Aprilis 1914, m. 23. Iunii 1964 (Ostrowo Kościelne) Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia

            Narva 1921-1923, Tartu 1923

1970     Krupavičius, Mykolas Jerominas (Krupawicz, Michał Hieronim)  Praelatus Honorarius Suae Sanctitatis, S.Th.M.

            n. 01. Octobris 1885 (Balbieriškis), o. 13. Junii 1914, m. 04. Decembris 1970 (Chicago)

            Sacerdos Dioecesis Samogitiensis, in Russia ad 1918 / in Lituania ab anno 1918, 1914-1926     Sacerdos Archidioecesis Kaunensis, in Lituania, ab anno 1926

             Tallinn 1917-1918

1977     Stričko, Pauls (Stryczko, Paweł / Stryczko, Pāvils)

            n. 01. Septemberis 1884 (Bal’niki), o. 10. Martii 1910, m. 03. Februaris 1977 (Daugavpils) Sacerdos Archidioecesis Mohiloviensis Latinorum, in Russia, 1910-1926

            Sacerdos Archidioecesis Rigensis, in Latvia, ab anno 1926        Rerum politicarum causa in carcere anno 1951-1955

             Valga 1915-1921

Staatus: 24. oktoober 2024

© Lambert Klinke, Gießen (Saksamaa)

Käesolevas publikatsioonis esitatud andmeid on lubatud kasutada, kopeerida ja levitada järgnevatel tingimustel: (1) nii eelnev autoriõiguste märge kui ka antud märge on olemas kõikides koopiates; (2) andmeid kasutatakse informatiivseks ja mitte-kommertsiaalseks või isiklikuks tarbeks; (3) esitatud andmeid ei muudeta. 

Palun saatke oma kommentaarid, täiendused ja parandused e-maili aadressile Lambert.Klinke@gmx.de

Tänan Dr. iur. can. Gero Weishaupt’i ja Dr. phil. Nikolaus Mantelile märkuste ja paranduste eest ladina keele kasutuses.

Таара  пуиестее  16 – 1

Esimene teade Tsehhist.

Avalik kiri uue eestikeelse rooma-katoliku missa tõlke küsimuses.

Hiljuti juhiti minu tähelepanu uudisele, et Eesti Apostellikus Administratuuris olevat uus missatõlge valmis saanud, nagu kuulutab kiriku koduleht (iroonilisel kombel küll üpris kohmakas keeles ja õigekirjavigadega).

Üldiselt ma Eesti Apostellikus Administratuuris toimuvatesse asjadesse ei sekku, hoolimata sellest, kas need lähevad mulle korda või mitte. Esimest korda oma 29 de facto paguluses veedetud aasta jooksul teen siiski erandi – seda põhjusel, et kolmandate isikute kaudu, nö tagauksest jõudis minuni ka selle tõlke tekst. Juba pealiskaudsel tutvumisel tõstatab uus missatõlge nii palju raskeid probleeme, et ma tõesti ei saa siinkohal vaikida. Tegemist on ju tekstiga, mida peavad tulevikus kuulama ka heausksed katoliiklased, kelle heaolu on kõik need aastakümned mu südametunnistust rõhunud ning hoidnud elavana süütunnet, et ma nende heaks enam midagi teha ei saa.

Ma mõistan, et järgnevalt arutlusele tulev problemaatika paljusid otseselt ei puuduta – kuid ehk on siiski meie tänastel katoliiklastel kasulik ja ka teiste konfessioonide kristlastel huvitav heita põgus pilk tõlkeprobleemide olemusse, kui kõne all on liturgilised tekstid.

*

Arvestades käesoleva kirja võimalike lugejate mitmekesist tausta ja vahelduvat vanust, lisan veidi konteksti. Rooma-Katoliku kirikus peeti lääneriituse missat alates IX sajandist vaid ladinakeelsena, kuni II Vatikani kirikukogu (1962-1965) tegi vastavale liturgiakomisjonile ülesandeks koostada tänaseni kehtiv uus missakord. Aastal 1969 kinnitas paavst Paulus VI uue ladinakeelse missa teksti ja andis loa tõlkida see ka rahvakeeltesse. Kuigi algselt mõeldud vaid alternatiiviks, muutus rahvakeelne missa väga kiiresti valdavaks ning see andis kahjuks väga tugeva hoobi kirikut ühendava ladinakeelse missa traditsioonile. 

Eestis valitses sel ajal sügav nõukogude okupatsioon, kirikuid kiusati taga ning katoliku kirikul oli siin järel vaid kaks kogudust (Tallinnas ja Tartus), mida teenis üks vapper lätlasest preester, isa Mikelis Krumpans. Loomulikult ei olnud temal mingit võimalust missa tõlkimisega tegeleda, ning neid hakati küll pidama uue korra järgi, kuid jätkuvalt ladinakeelsena. 

Mina sain preestripühitsuse aastal 1985 ning alustasin Eestis tööd järgmisel aastal. Eestlasest vaimulikuna sai missa tõlkimine emakeelde minu jaoks muidugi prioriteediks. Võtsin kohe selle suure töö ette muude ülesannete kõrvalt, mida riikliku iseseisvuse taastamise ja Eesti katoliku kiriku uuesti ülesehitamise taustal oli väga palju. Muidugi ei jõudnud ma seetõttu ära tõlkida kogu missaraamatut, vaid tegin vaid veidi üle miinimumi – peale missa ordinaariumi (st muutumatute osade) ja nelja kaanoni sai valmis veel aastaringi jagu pühapäevaseid propriumipalveid. Praktiliselt ainukeseks pädevaks konsultandiks sain pidada kogenud ja väga peene eesti keele tajuga elukutselist tõlkijat Jüri Pärnit, kelle selle jaoks palkasin ja kellega kestis intensiivne koostöö üle kolme aasta. Isa Vello Salo oli sel ajal paraku veel kättesaamatult teispool okastraati.

See esimene eestikeelne missatõlge sai kaante vahele aastal 1990, ning tolleaegne katoliku kiriku Põhjamaade piiskoppide konverentsi eesistuja, Helsingi piiskop Paul Verschuren (kes asus teisel pool raudset eesriiet ning suhtles segamatult Vatikaniga) leidis võimaluse anda sellele kiriku ametlik avaldamisluba ehk “imprimatur”. See anti küll lisaklausli all “ad experimentum”, kuna Eesti ei asunud tema jurisdiktsioonis. Nüüd avanes ka eestlastel võimalus hakata osalema emakeelsel missal. Soome katoliku kirik teostas ka nii altarimissaali kui rahva kätte jagatava väikese “Ordo Missae” küljendamise ja trükkimise (sellest ka mõningad soomlasest küljendaja tehtud vead). Minu jaoks, kes ma tol ajal olin aastaid ainukene otseselt tegev katoliku lääneriituse vaimulik Eestis, oli siiski väga oluline säilitada ka regulaarne ladinakeelse missa traditsioon, millesse me kõik olime sügavalt kiindunud – ja seda nii pühapäeval kui argipäeviti. 

*

Kerime edasi 34 aastat ning tuleme tagasi tänapäeva. Ühtegi eesti soost katoliku vaimulikku me oma kodukirikust enam ei leia, ning koridore ja hoove pühivad juba ammu uued luuad. Põhimõtteliselt on muidugi tore, kui nähakse vaeva uue missatõlkega, ja teistsuguse lõpptulemuse korral võiks mul olla selle üle isegi hea meel. Tegin esimese tõlke ju kolmekümnendates eluaastates, oma tollaste oskuste ja võimaluste kohaselt. Sellest hoolimata ei häbene ma välja öelda, et sümptomaatiline fakt, et minult ei palutud isegi uue tõlke lõppfaasis selle kohta arvamust, on tegijatepoolne sihilikult toores ebaviisakus. Esiteks, nii oluliste tekstide puhul kaasaks iga tsiviliseeritud inimene või organisatsioon eelmise tõlke tegija (kui too on veel elus) suuremal või vähemal määral uude tõlkeprotsessi – juhul muidugi, kui eesmärgiks on ikka parima tulemuse saavutamine, mitte muud põhjused. Teiseks, missa tekst ei ole belletristika või taskulambi kasutusjuhend – selle viimistlemise juures on äärmiselt oluline eesti keelt emakeelena rääkivate, asjakohase teoloogilise haridusega ning praktilise vaimulikuna töötavate (st liturgiliste tekstidega igapäevaselt kokku puutuvate) isikute osalemine, kes soovitavalt on veel ka võimalikult keeletundlikud. Üliväikeses Eesti katoliku kirikus on paraku väga vähe võtta selliseid inimesi, kelle puhul kõik need nõuded oleksid täidetud. Me võime ju kutsuda ühise laua taha anorektiku, võimlemisõpetaja ja muusikateadlase, kellest igaühel on oma teadmised, kuid kolme peale kokku nendest baleriini ikka ei saa, kes võiks anda detailset nõu, kuidas kõige paremini tantsida Surevat Luike. Sama probleemistik puudutab muidugi ka paljusid teisi elualasid, kus pulkade juurde sattunud innukad ametnikud usuvad, et nad võivad koostada ettekirjutusi kitsa eriala pikaajalistele praktikutele.

Selles mõttes ajas isegi mõrult muigama, kui märkasin, et prefatsiooni algusest oli kadunud fraas “See on väärikas ja õige” (muuseas “väärikas” on täpne tõlge ladina sõnast “dignum”!)… sest väärikus osutub, nagu näha, juba välja surnud anakronismiks. Hädapärast võiks ju püüda seda muutust mõista, kui põhjenduseks toodaks välismaalastest preestrite võimetus hääldada täpitähti, nii et “väärikast” saab pahatihti “vaarikas”. Kui aga näha probleemi üksnes sellest vaatenurgast, siis oleks juba õigem ühtlustuda luterlikus kirikus kasutusel oleva vormeliga: “See on õige ja kohus”, mis on oma sisult originaalile kindlasti lähemal kui “See on hea ja õige”, nagu uues tõlkes kirjas. Pigem seostub tõlge ”hea ja õige” ameerika klišeega “we are the good guys”, mille puhul on moraalse hinnangu andmine oma tegude headuse kohta võetud inimese enda kätesse.

Nagu võib tähele panna, on tõlke kallal vaeva näinud palju inimesi, ja tulemus on ka vastav – stilistiliselt hüplik, üks fraas või väljend lamedas ajalehekeeles, siis järgmine jälle traditsioonilise, isegi veidi arhailise varjundiga. Näib, et tihti on tehtud muudatusi muudatuste pärast, et oleks tingimata teistmoodi kui varem, ilma et need oleksid kuidagi põhjendatud. Aga olgu pealegi, kõige suuremaks probleemiks on asjaolu, et tõlkijad-parandajad pole saanud aru: missatekst ei ole ilukirjanduslik teos, vaid dokument, mis peab olema dogmaatiliselt laitmatu – see tähendab, ei tohi võimaldada valestimõistmist – ning et see on etteloetav/kuulatav tekst, mille puhul ei ole soovitavad liiga pikad laused ega ekstravagantsed või siis argikeelsed väljendid, ning vältida tuleb kõigi võimalike veidrate või tähelepanu kõrvale juhtivate mõtteseoste teket.

*

Kiirema reageerimise nimel ei hakka ma siinkohal kogu uue missatõlke teksti analüüsima. Toon ainult välja mõned suhteliselt juhuslikud esmasel lugemisel ette jäänud, silmatorkavamalt naeruväärsed või lausa taeva poole karjuvad tõlke- ja mõttevead.

2. Nr 90

Esimeses missakaanonis, karika pühitsemisel on uues tõlkes sõnad: “Samal kombel võttis Ta pärast õhtusöömaaega ülima karika…” Ülima? Tähendab siis, ekstreemse? See kõlab sama veidralt kui et keegi on “väga aken”. Mis otsaga saab ladinakeelsest “praeclarum calicem” (‘praeclarus’: ‘särav, väljapaistev, suurepärane, kuulus’ (mina tõlkisin “ülla karika”)) äkki välja võluda võrdluse kui kõigi teiste karikate suhtes “ülima” karika? Kas luges keegi originaalist, et seal oleks ülivõrre “praeclarissimum” või “extremum”? Kas nii näeb tõesti välja “vigade parandamine ja parem vastavus algtekstile”, nagu tõlkijad artiklis oma tegevust põhjendasid? Tegelikult on see hea näide nö “Jumala valguse pimestusest”, kus soov öelda midagi enneolematult kõrget saavutab pigem just vastupidise tulemuse – muutub “keeltega rääkimiseks”, mis kõrvalseisjates tekitab allasurutud kohmetut itsitamist.

2 Nr. 91

“…et tuam resurrectionem confitemur donec venias. “ minu tõlkes oli täpsustus: “ja tunnistame Sinu ülestõusmist kuni Sa tuled oma kirkuses” – kahte viimast sõna, nagu minu tõlkes oli, originaalis tõesti ei ole. Aga see ongi tõlge eesti keelde, mitte tõlge ladina keelest. Rõhutasin sellega Jeesuse TAAStulemist, sest vaimulikult tuleb ta ju jätkuvalt meie juurde ja on kestvalt meie juures. Nagu me loeme tema tõotusest Püha Vaimu tulemise ja meie juurde jäämise kohta:

Jh 14:18-20 Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.

Mt 18:20 Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.

Antud missavastuses on silmas peetud aga just Jeesuse TAAStulemist – niisugust tulemist, mis ei ole veel teostunud. Ei ole ilmselt reeglit, mille järgi ei tohiks tõlkida teksti originaalist täpsemaks, kui tõlge ei ole seejuures vale. Oma osa mängib liturgias ka lause rütm, mistõttu oleks siis võinud vähemalt kaaluda varianti “…kuni sa tuled taas”. Katoliikluse jaoks – ja mitte ainult – on Eesti tegelikult misjonimaa, mistõttu peavadki religioossed tekstid olema eriti selged. 

2.Nr 92.

Samas tekstis pärast konsekratsiooni on sõnad “… panem sanctum vitae aeternae, et calicem salutis perpetuae” tõlgitud “… igavese elu püha leiva ja otsatu pääste karika” Otsatu pääste?! Kas selle tõlkis telesarja “Õnne 13” Alma? Ja kuidas võiks see välja näha: hakkad näiteks kedagi veest välja tõmbama, aga kui ta hakkab juba kaldale saama, siis lükkad vette tagasi, et saaks üha uuesti ja ilma otsata muudkui ikka ja jälle päästa… Võrdluseks: minul oli “…igavese elu püha leiva ja igavese õndsuse (so päästmise tulemuse – ‘perpetuae’ tähendab antud kontekstis ‘igavest, püsivat’, mitte ‘protsessina jätkuvat’) karika”; eesti keeles nimelt on ainult üks sõna seal, kus paljudes teistes keeles on kaks: “salus” – päästmine hingeõndsuseks ja “salvatio” – päästmine veest, tulest vms, nii nagu ka inglise keeles on vahe “salvation’i” ja “resque” vahel. (Üks Päästeameti töötaja rääkis, et paljud telefonikõned neile algavad: “Kas see on Päästearmee?”)

Lisaks sisaldub mõttes “otsatust päästest” alateadlikult veel ka teine väärdunud variant – see tähendab: tee pattu nii kuis jõuad, seesinane otsatu pääste katab kõik kinni ilma otsa ja ääreta… tingimusteta armastus! Pole sul vaja ei põhimõtteid, enesepiiramist ega häid tegusid…! Hea näide sellest, kuidas saatan segab inimeste pinnapealsuse ja enesega rahuloleva rumaluse varjus nende vaimutoidu sisse tilkhaaval mürki. 

Nr 94

“…offerimus praeclarae maiestati tuae” on tõlgitud “Me toome Sulle, ülimale Ausuurusele…”. Guugeldage natuke:

Põdra asunduse- krunt nr. 7. antakse rendile foHll” 13 WäfWl’ lüüakse ühes kõigi hoonetega ja päraldistega ning Heinamaal ! 9 kaSwawa metsaga (tammed, saared, männid ja muud segapuud). Lo- 5 wöi müüa! ausuurus 31,44 tiinu, põldu 7,45, Heinamaad 23,10, õuemaad 0.26, mrawid 0,6t tiinu. Üleandmine 1. mail 1934. Ostn-t

Küsimus suurele ringile: kui mitu tiinu teeb välja ülim ausuurus?

Samuti netist leitavas pühakirja kommentaaris: “Kes jookseb ausuuruse järele, selle eest põgeneb ausuurus, ja kes põgeneb ausuuruse eest, sellele jookseb see järgi.” Kuulaja fantaasiarikas meel manab siin kohe esile stseene “Jurassic Park’ist”, kus saurused ajavad üksteist ja inimesi taga. Välismaiste preestrite suust, kes sellist sõna tavaelus kunagi ei näe, hakkab see kindlasti kõlama “ausaurusena”, harmoneerudes “Jeesuse esimese imega kana pulmas” ja sellega, kuidas “Jeesus tegi nöörist pizza ja ajas sellega kõik loomad templist välja”. Pealegi, antud kontekstis on “ausuurus” sisuliselt suure au sünonüüm. Kui aga Jumal on ülim au suurus, siis on auline tõlkija pannud ta muuhulgas täitma ka mõõtühiku ülesandeid, paraku viitamata seejuures väiksematele alajaotustele ja nende võimalikele kasutusaladele.

Üliharuldase või isetehtud väljendi puhul tasuks ikka enne veenduda kus, mis tähenduses, kui tihti ja kas üldse seda tarvitatakse. Sõna, mis koosneb küll tuntud elementidest, aga on veidralt kokku pandud – nagu näiteks vabakirikuist tuntud “kallimeelne” või “õndsameelne” – annab tekstile vastavalt veidra ilme, tekitab sektikeele, mida on usklike endi ringkondades tögavalt nimetatud “kaanani keeleks”. 

Eesti keel pole kunagi olnud kuningate emakeel ja ülikute meelitamiseks mõeldud sõnavara selles on väike, mis liturgia tõlkimise puhul on kindlasti puuduseks. Seda veidram on aga püüda veel tänapäeval midagi sarnast uudissõnadena leiutada. Sõnaraamatudki ei paku “majesteedile” mingit otsest ja kindlat eestikeelset vastet. Sellepärast tõlkisin mina omal ajal siinkohal sisu, mitte vormi: “Me toome Sinule, kõige ülevuse Jumalale…” 

Nr. 99

Fraseologismidena mõjuvate väljendite otsetõlkimine on tõesti probleem. Näiteks fraas teise missakaanoni prefatsioonis: “…ut mortem solveret et resurrectionem manifestaret” on nüüd tõlgitud: “…et võita ära surm ja ilmutada ülestõusmist”. “Ilmutada ülestõusmist”?!…, tähendab: vilgutada, näitadata korraks ülestõusmist ja siis jälle mitte?! See kõlab nagu: “Ma lähen toon ämbrit”. Sama veider oleks näiteks kellegi sündimise ilmutamine, nii et jääb ebaselgeks, kas üldse või kuidas keegi sündis või esimese ehmatuse järel kohe emaihusse tagasi tõmbus.

Ladina keel on tänaseks välja surnud ja selle fraseoloogiat ei ole kerge kontrollida, kuid üldiselt peab leppima sellega, et paljud keeled teevad midagi hoopis teisiti kui eesti keel. Näiteks inglane soovitab “omada lõbu”, ja me ei saa saksa keelest tõlkida “Ich gehe auf die Toilette” päris otse – “ma lähen tualeti peale”, nagu tuleks tualetis alati veenduda, et keegi sind ülalt täis ei tee… Sama probleem oleks näiteks väljendi “Lase jalga!” otsetõlkimisega mõnda võõrkeelde.

Võibolla polnud tõesti minu leitud variant parim tõlge – “ilmutada ülestõusmise väge” (Jeesus ei pea selleks iga kord uuesti üles tõusma, vaid tema kord toimunud ülestõusmise mõju ilmutab end neile, kes on võimelised seda vastu võtma), aga vähemalt probleemi siin ei teki ja see on kindlasti parem kui eeltoodud, uus orjalik otsetõlge. Kordan, hea tõlge on üldiselt ikka eesti keelde, mitte ladina vm keelest. 

Samuti sai omal ajal läbi mõeldud ja läbi tunnetatud ka usustunnistuses sisalduv “sanctam ecclesiam catholicam”. Usutunnistuse määratlus ei tähenda ju ainult kirikut kui maapealset institutsiooni, mis allub paavstile, vaid see hõlmab ka Jeesuse sõnades sisalduvat lootust: Jh 10:16 “Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.” Sellepärast oli minu tõlkes “üht üleilmset kirikut”, mitte maises mõttes “ülemaailmset” või siis “üleüldist” (tähendab, “ebamäärast”), vaid abstraktsemalt, nii nagu see originaalis on mõeldud. “Katoliku” tõlkimine ei ole minu idee, seda on teinud ka poolakad – neil on missaraamatus “katoolne” samuti tõlgitud “kościół powszechny”. Muide, see tõlge on aastakümnete jooksul saanud väga palju tunnustust nii teiste kirikute liikmetelt kui eesti katoliiklastelt endilt, kes on mulle öelnud, et see on väga ühendav kogemus, kui usutunnistust lugedes ühed ei tunne end külmalt väljatõrjutuna ja teised kõrkide väljatõrjujatena. Nüüd siis hakkame me jälle uskuma “katoliiklikku kirikut” ja saadame kõik teised tagasi õrre peale istuma – Jeesus unustagu ära need teise tara lambad.

Nendest paarist ülaltoodud näitest vast siinkohal piisab. Juhin lõpuks veel tähelepanu ühele läbivale probleemile. Näiteks Advendi I pühapäeva Päevapalve: 

Issand, meie Jumal, kelle käes on kõik meelevald,

Sinu päralt on tahtmine ja täidesaatmine,

aita meid, et me võiksime kohtuda Sinu Pojaga õigluse teel,

ja pälvida oma tegude ja armastusega õiguse

seista Tema paremal käel.

Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi,

kes on Jumal ning elab ja valitseb koos Sinuga

Püha Vaimu ühtsuses igavesest ajast igavesti.

Sellest tõlkest tuleb välja, et me seisame Jeesuse paremal käel Jeesuse Kristuse enda läbi… Niisugustes palvetes tuleks jälgida, et Jeesuse Kristuse läbi pöördutakse Jumala poole, mitte et Jeesust kutsutakse üles tegema midagi tema enda läbi. See on veider.

Antud palve puhul võiks siis näiteks öelda:

…ja pälvida oma tegude ja armastusega õiguse

seista Tema paremal käel, kes ta on Jumal ning elab ja valitseb koos Sinuga

Püha Vaimu ühtsuses igavesest ajast igavesti.

Või siis, lihtsama variandina, lüüa viimane lause selgemalt lahku:

…ja pälvida oma tegude ja armastusega õiguse

seista Tema paremal käel.

Me palume seda meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi…

*

Need on vaid mõned märkused, mis torkasid silma uut tõlget sirvides. Muide, et lugejat säästa, jätsin kirjeldamata mõned eriti inetud ja/või jumalavallatud assotsiatsioonid, mille tekkimise on tõlkijad arvestamata jätnud, kuid mis kindlasti nii mõnelgi missalisel läbi pea käivad. Viitasin vaid paarile põhimõttelisele või tüüpilisele probleemile. Küllap on neid miine teksti sees rohkemgi.

Kokkuvõttes võib öelda, et uus tõlge on lubamatult eklektiline ning selles on palju kohti, mis on pehmelt öeldes… kasutame nüüd igaks juhuks võõrsõna… suboptimaalsed. See on suur õnnetus, kui kui kohalikus katoliku kirikus ei ole enam ühtegi emakeelset vaimulikku – ja uus missatõlge peegeldab kirikus toimuvat üsna täpselt. Jääb üle ainult mõtlikult küsida, miks see kõik nii on.

Kui me omal ajal koos kadunud Jüri Pärniga missateksti tõlkisime, siis sai ta vahel nii minu tollaste otsetõlgete kui sõnaleiutiste üle magusasti naerda. Maksin talle tema töö eest hinda, mida ta küsis (ja ka väärt oli), et tal oleks motivatsioon suhtuda oma ülesandesse tõsiselt. Tema õpetas mind, et dokumendi teksti koostades või tõlkides tuleb vaadelda selle sõnastust pahatahtliku ja väiklaselt noriva juristi pilguga, või nagu politseinik, kes peab mõtlema nagu kurjategija, et seaduserikkujate käitumist mõistes võimalikult rohkem kuritegusid ette ära hoida. Samuti tuleb liturgia tõlkes juba ennetavalt välistada kõik, mida võiks selle teksti lugeja või kuulaja valesti mõista, mis teda teksti olemusest kõrvale juhiks.

Lisaks sellele, kui laenata õpetlikku näidet armsate naabrite juurest, pole ma tõesti ainuke, kelle mõtted lähevad uitama, kui luterlikul jumalateenistusel loetakse patutunnistust, mille alguses on pateetiline õhkamine: “Mina, vaene patune inimene, tunnistan…” Tegelikult peaks inimene, kelle varandus ületab sada tuhat eurot, ütlema hoopis “mina, rikas patune inimene”, ja see, kelle varandus ületab pool miljonit, peaks endale kõminal vastu rinda lüües kaeblikult halisema: “mina, häbemata rikas patune inimene…” Samuti kiusab luterlikus usutunnistuses meie kujutlusvõimet pildike Kristuse valusast jäämisest Pontsius Pilaatuse nagu rongi alla. 

See on veidrate uudissõnade kõrval teine äärmus: mõned traditsioonilised väljendid on vahel ka üsna üle taluvusepiiri vananenud, nii et nad mõjuvad harduse ja pärimuse hoidmise asemel pigem kerge silmakirjalikkuse või siis kangekaelsusena. Oma tõlkes püüdsin vältida ka neid ohte, et inimesed saaksid jumalateenistuste ajal mõelda Jumalale, mitte keeleveidrustele. Kahjuks on uue tõlke juures mainitud põhimõtetele vaevalt tähelepanu pööratud.

Kõigest eeltoodust lähtuvalt on minu märkused uue missatõlke kohta jahmatuse ja nördimuse kõrval motiveeritud ka soovist teadvustada probleemide olemasolu. Oleks mõistlik, kui eesti katoliiklased arutaksid missateksti veelkord igast küljest läbi. Rahule tohib jääda ainult nende formuleeringute ja parandustega, mis on põhjendatud, mis igast küljest vaadatuna on eestikeelsed, õige grammatilise vormiga ja samas ka originaalis sisalduvale mõttele võimalikult lähedal. Tegelikult oleks pidanud vähemalt tõlke lõppfaasis kaasama kriitikutena kõik eesti emakeelega katoliku vaimulikud. 

Muide, kui minu kunagisest tõlkest peaks keegi leidma samasuguseid vigu nagu need, mida leidsin uuest tõlkest, siis laske käia, naerge ka mind välja!… aga vead parandage ära, nii minu kui enda omad! Tänapäeval on missa tõlgitud paljudesse elavatesse keeltesse, millest saab ideid, et leida raskete kohtade jaoks parim võimalik variant. Lõpuks võib isegi tehisintellekti kaasamisest kohati kasu olla, seda nii tõlkijale kui õppivale tehisintellektile.

Uus missaraamat ei ole ilmunud ka nii rohketes eksemplarides, et ebaõnnestunud fraase ei saaks üle kleepida (piiskop Jourdani idee), ja tänapäevase trükitehnika võimaluste juures ei ole ka päris uus, parandatud trükk ületamatu. Mina olen öelnud mis mul öelda oli, tõlke organiseerijad teevad mida teevad. Ükskord Jumala ees seistes vaadatakse nii meie mõtetele, sõnadele, tegudele kui tegematajätmistele.

isa Rein Õunapuu

i Vassili mustandid

rongi pilet Esnasse

Władysław Leszczynski, Katolik kirik ja film. TMK 1989

13.detsember 1926.a. H. Verling preester Valkas

Fernand ja Josue

´

TESTIMONIUM MISSIONIS CANONICAE 20 VII 1987

REVERENDO DOMINO SACERDOTI ÕUNAPUU REIN ADMINISTRATORI TALLINENSI ET TARTENSI 3. sept. 1991

30. mai 1933 Jakobi 39 kuuride ehituse kinnitamine ja ehitus.

Mõõt 1:600

Tartus Gustav-Adolfi uulitsal asuva kinnistu Nr. 2422 plaan

16. november 1997 — number kaks.

Roman Catholic cardinal, diplomat and politician, the Roman Curia  and the signatory of the  Lateran Pacts.

Mõned faktid kardinal Gasparrist

Eesti ajakirjandusest –

Kaja, 1922 ; Tallinna Teataja 1922

Vaiksel laupäeval

Wesenberg, Fontanka 55, Peterburi

Perekond Ungern-Sternbergi fond – EAA.1423.1.194.134

Jaak Tuksam, Josue´, Erika Veltmnder, Юля Тимофеева, Vladislav Brõnzov, Vanja Tjulikov, Russman Kristina, Dima Rõbkin, ks. Zbignjev Pilat, sr Marie Vojtecha, s Marie Hyacinta.

eksimusi

Kalender ja Aadressraamat A.D. 2023

Memoria insiqnis ordinis S. Stephani ……. MDCCCLXIV

JH dream 02.12.1997.a.

EAA.1874.1.3508.1

Püha Henriku katedraal(Pyhän Henrikin katedraaliseurakunta) Helsing.

Anton Strumpe, Jeesp Niikanov ja Jaan Herman

22. 07. 1939.a.

Samas ajalehes on artikkel “Tšiili piiskop Tallinnas” msgr Subereaseaux [msgr Juan Subercaseaux Errázuriz (26. 08. 1896 – 9. 08. 1942) oli Tšiili roomakatoliku peapiiskop .

[# Ülo P. tekst, # P.R. pildid]

[# Y. T. pildid]

Trükikäitis Postimees – Fotod (f), ajalehe väljalõiked (a), elulookirjeldus (e), klišeed (k) ja matriitsid (m). 3. märtsil 1939.a.

 (ERM Fk 1508:164); Eesti Rahva Muuseum; 151387_ERM_Fk1508_164_151387

Ajakirjandusest – [Päevaleht – 19350807] kasvandik Voolaineniga kirikla aias pilt.

Uudisleht, nr. 79, 24 mai 1939 [Tänavu lõpetavad Tallinnas ja Nõmmel 6 kl algkooli]

(TLA.230.1.Bk2/III)

Pacelli, Eugenio to Gasparri, Pietro Berlin, 03 April 1929

Our Lady of Eden

The Woodstock Letters VOL. LXXXI No. 2 Mai, 1952

GŁOS Luty 1938 /// /// GŁOS Listopad 1938 /// ///GŁOS Maj 1938

[Отец Захарий]

[Письмо католического священника православному.] [О. Захарий 5 го Апр. 1937.]

Arhiivkogu. Kirikliku trükiloaga. Trükikoda “Tungal”, Tartu 1939.

P.Zacharias ab Haarlem O.M.Cap.

Tartu 1936

I osa

Elava Roosipärja Ühingu looja.

 Oсновательница католической организации «Общество распространения веры» и католического движения «Живой Розарий».

Tartu, 1937 (Tartu : Tungal)
8 lk. ; 21 cm

Anthonisse OFMCap, Zacharias (Jacobus Maria) – Dr. theol.
n. 12. Maii 1906 (Haarlem), o. 19. Decembris 1931, m. 11. Novembris 1985 (Nijmegen)
Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum
Narva 1936-1940

Tartu : [s. n.], 1938 (Tartu : Tungal) 28 lk. ; 18 cm

n. 12. Maii 1906 (Haarlem), o. 19. Decembris 1931, m. 11. Novembris 1985 (Nijmegen)
Sacerdos in Ordine Fratrum Minorum Capucinorum
Narva 1936-1940

https://roomakiriku-kaustad.eu/wp-content/uploads/2023/01/Johnni_kiri1.pdf

1941/1942

Leeritunnnistus, koduõpetaja tunnistus, Ülikoolivastuvõtu tunnistus, õigusteaduste kraadi omistamise tunnistus, tõend töökohtade kohta. 1852 – 1881

Hora Matky Boží (saksa keeles Marienberg või Muttergottesberg , algne nimi oli Lysá hora ) on mägi Hanušovická vrchovinas , umbes 1,5 km Králíky linnast idas Dolní Hedeči haldusjaotuses.

Tartu õed – pildil on 3 Eesti Vabariigis töötanud õde. Õde Blažena, õde Salvatora ja õde Kalista.

Ühistöö, Rapla rajoonileht: 13.01.1966 a. – 15.03.1966

1916

Meenutus

Visitatsiooni vajalikkusest.

PIRITA KLOOSTER JA SELLE 500-AASTASE PÜHITSEMISPÄEVA JUUBEL

15. JA 16. AUGUSTIL 1956. A. ÜHES MÕNINGATE AJALOOLISTE ANDMETEGA.

Mõned fotod lisaks:

Darja Maskini artikkel Felix Wąsawicz (Vonsovitš´ist)

https://peegel.ut.ee/numbrid/nr-23/vanaisa-vatikani-orden-ja-usuvabaduse-tahtsus-labi-tartu-katoliku-kiriku-akende

Дело по прошению жителей Петербурга, Либавы, Митавы, Риги и Ревеля о разрешении учредить апостольско-католическую общину 1873-1894

Дело об ассигновании средств на жалованье Римско-Католическому духовенству за 1916 г.

Дело о исправлении церковных зданий в городе Верро 1828

Дело о выдаче зарплаты римско-католическому духовенству 1902

… сторожем ревельского кладбища В. Марциняк с римско-католической церкви Петра и Павла 1911-1915

Kirjavahetus Sise ja Vaimuliku Komisjoni…

plaan

Praegu elan ise võimalikult askeetlikult...

Borevičius SJ, Jonas
n. 05. Decembris 1906 (Alytus), o. 24. Iulii 1937, m. 23. Augusti 1989 (Chicago)
Sacerdos in Societate Iesu
Tallinn 1932-1934

Töötas aastatel 1932-1934 Tallinnas peapiiskopi sekretäri ametikohal. Aitas kaasa noorte
“kasvatusinstituudi” töös ja juhtis seda kuni 1934. aastani. 1933 aastal kirjutas eesti keeles draama “Jõuluhelid”. Veel õpetas ta vene gümnaasiumis.
1934 aastal naasis Valkenburgi ja õppis 1938. aastani ülikoolis teoloogiat. 1937. a. pühitseti preestriks.

Vier Jahre in Lettland 1927-1931 Tartus Robert Lenzbauer lk 1-10

Vier Jahre in Lettland 1927-1931 Tartus Robert Lenzbauer lk 10-18

…

004 – Gloria a Dio nell’alto dei cieli

005 – Santo Qua – Santo Ord

007 – Santo 83 (xxx) – Santo 88

008 – Elenco 2a [index]

…

catechesi in russo

001_intoduzione1

01_1giorno

002_introduzione2

02_2giorno

03_3giorno

….

15-15giorno

16_venerdi

17_sabato_mattina

…

20_1appendice

20_2appendice

PROBLEMI

… ei tea isegi millest.

Jesuiit jutustab Eestist.

1970 aasta kevad-talvel.

heli

Kohtumine Tartu isaga K. K.

Kokkupuude Katoliku Kirikuga M. L.

Meenutusi Džambulist P. T.

Raudaed ümber Kiriku krundi N. K.

Mälestuskilde paater Andreasest M.T.

Mälestusi T.R.

o. Василій

(https://pl.m.wikipedia.org/wiki/Konstanty_Ireneusz_%C5%81ubie%C5%84ski?fbclid=IwAR1bcDHYCK4PRHoeNolmfTvUZDmYET0yN7soK-THx7qZGcKzABAOi6MyEf4)

Дело по просьбе дерптского гражданина Роберта Голике о взыскании с проживающего в Ревеле варшавского кононика графа Константина Лубиенскоhttps://roomakiriku-kaustad.eu/wp-content/uploads/2022/01/uus_piiskop.pdfго 621 рубля

Töötas preestrina Moghilevi peapiiskopkonnas aastani 1918. Tallinnas aastatel 1913–1918.

Hiljem töötas Lomza piiskopkonnas. Prelaat ja toomkapiitli liige. Ta suri Lomzas 1947. aastal.

# Rahvusraamatukogu

20.03. 1914 Päevaleht, Abiraha Katoliku koguduse vaeste abiandmise seltsile.

Postimees 22.01.1942

Sakala 19. 11. 1941

CAKULS, JĀNIS – Dr. phil. h.c.
n. 04. Iulii 1926 (Rudzāti), o. 18. Septembris 1949,
el. Episcopus tit. Tinistensis 09. Novembris 1982, cons. 11. Detsembris 1982
Administrator Apostolicus Coadjutor Arhidioecesis Rigensis et Dioecesis Liepaiensis 1982-1990
Administrator Apostolicus Archidioecesis Rigensis et Dioecesis Liepaiensis 1990-1991
Episcopus Auxiliaris Archidioecesis Rigensis 1991-1993
Administrator de facto pro Estonia 1990-1991

• 

• 

• 

• 

• 

• 

VAIVODS, JULIJANS – S.R.E. Presbyter Cardinalis, lic. theol.
n. 18. Augusti 1895 (Vorkova), o. 07. Aprilis 1918,
el. Episcopus tit. Macrianensis maior 10. Novembris 1964, cons. 18. Novembris 1964,
prom. Presbyter Cardinalis Sanctorum Quattuor Coronatorum 02. Februarii 1983,
m. 23. Maii 1990 (Rīga)
Administrator Apostolicus Dioecesis Liepaiensis 1945-1947 et Archidioecesis Rigensis 1962-1990
Administrator de facto pro Estonia 1962-1990

# Lambert Klinke

Vaata postitust

Anno Domini 1937 in festo Ascensionis Domini, die sexto maii,sacro confirmationis sacraento muniti in ecclesia r.cath. parochiali Tartensii ab Execellentissimo ac Reverendissimo Domino Msgr. Eduardo Profittlich Arciepiscopo S.S. Hadrianopolitano Administratore Apostolico pro Estonia.

Anno Domini 1933 Sacro Confirmationis sacramento muniti per Reverendissimum Dominum Administratorem Apostolicum Eduardum Profittlich
inecclesia Romana-catholica parochiali Dorpatensi, die vicesima secunda (22.) octobris 1933.

Confirmati in ecclesia R.cath. Tartuensi die 19. junii 1932 a. Rvmo Domino Apostolico Administraore pro Estonia Eduardo Profittlich

Confirmati in Tartu, 15 die Augusti, anno 1930 ab Excellentia Sua Nuntio Lettoniae Archeppo A. Zecchini

 Anno Domini 1940 die 13. puensis oktobris in ecclesia par. Tartuensi confirmati ab Exc. Revss. archiepiscopo Adrianopolitensi Eduardo Profittlich

Delegatus Estonia: 25.10.1922 – 22.10.1933

Delegatus Lithuania: 25.10.1922 – 07.12.1925

Delegatus Latvia: 25.10.1922 – 13.04.1926

Internuncio Latvia: 14.04.1926 – 08.11.1928

Nuncio: 09.11.1928 – 18.03.1935

* Internuncio: Diplomaat in small countries. Today not anymore Internuncio, all are Nuncio

# Lambert Klinke

1922/1923/1924

18.03.1922 Vaba maa. Paavsti esitaja Eestis.

03.02.1923 Revaler Bote Lettland

10.08.1923 Vaba maa Paavsti saadik Eestisse

11.11.1923 Vaba maa paavsti saadik Tallinnas lyhiintervjuu

13.11.1923 Vaba maa Lahkub Tlnast Narva sealt Tartusse

18.03. 1923 Postimees Kiriklikud Teated

21.09.1924 Päevaleht Katoliku kirik on meie usuühingute …

13.03.1925 Kaja Leedu kokkupõrge Vatikaniga

02.09.1925 Kaja paavsti esindaja riigivanema juures

03.09.1925 Kaja Paavsti esindaja haridusministri jutul

Bibliograafia

Borucki, Bruno. Sacerdotium. Gebetsanregungen aus dem ersten Petrusbrief. 1. Auflage. Köln, Verlag Wort und Werk, 1961.

Borucki, Bruno. Das innere Apostolat, Leipzig 1961 und Köln 1962

Borucki, Bruno. Verständliche Philosophie, 1. Auflage Köln 1967 (2. überarbeitete Auflage 1975)

Borucki, Bruno. Der wirkliche Gott und seine Offenbarung, Regensburg 1971

Jesuiten Fabianus Quadrantinus, Ertmann Tolksdorf und Andreas Krüger

Ancient Chrysostom Liturgy is used first time on english soil (by n.C.W.C. News Serwice) 06/28/1926

————————————————————————————————————

French priest adopts byzantine rite, works among russian exiles (by N.C.W.C News Service). N.C.W.C. News Service 11/13/33

---

Congress in Czechoslovakia attendeddby prelates from many lands, including dignitaries of Orthodox Church.

Pärgamentürikud, AM.115.3.45

Tänu juhatamast Anneli! Pärgamendid.

Maarjamaa t. – Bourgerois Charles Paul, Karski Kasimir, Sorokin Reginold

Maarjamaa nr, A-1

Archiv of Lambert Klinke

Allikas: Eduard Profittlichi arhiiv, Peeter-Pauli kogudus.

Allikas: Eduard Profittlichi arhiiv, Peeter-Pauli kogudus.

EAA.2111.1.11747

15.01.1887 – 6.02.1888

järelvalve 29.okt. 1940

inventariseerimine 30.10.1940- 4.11.1940

varade kaart 11.12. 1940

natsionaliseeritud maja bilanss 1.11.1940

“Edu” trükikoja ümberehitus 4.06. 1941

dispenso schultz lamschewsky = delegatus zecchini

Jutlus Jõuluõhtul 1978.a.

1916

Vatikani raadio eestikeelsed saated: 1963

Vatikani raadio eestikeelsed saated: 1964

Linke:

elektrikarjane.ee

lausa.ee

.

Püha missa ordinaarium

Laulatused ja surmad

Protonotarius Apostolicus supra numerum, Dr. theol. Dr. iur. can. – o. 25. Maii 1934

Secretary of the Apostolic Administrature of Estonia 1937-1940.

(tõlkinud: Maarja Kaplinski )

Alates 1996 aastast „Kiriku Elu” toimetus muutus. Isa Vello Salo lisati toimetajate nimekirja tema teadmata.

1996 1997

1998 1999

2000

2001

2002

2003 2004

2005 2006

“The Chatolic Churc in Estonia in 1918 – 2001”

Дело о выдаче разрешений на устройство молитвенных собраний 1897.

Tallinna Rooma katolik kogudus. 1947-1990. ERA.R-1989.3.568

(ۜסּںסּَ` )/ۜ

Дело о представлении в губернское правление копии с метрических книг Ревельской римско-католической церкви 1989. EAA.30.7.3225

Geheimer Briefwechsel mit dem Ministerium der Volksaufklärung über den Religionslehrer der Dorpater Universität, katholischen Priester Kamenezki. EAA.384.1.932

Дело о представлении выписки из Mетрических книги Ревельской римско-католической церкви Пера и Павла за 1902 год, о родившихся, крестившихся, умерших и бракосочетавшихся. EAA.30.7.3687

 Nikolai Thamme projekti kavandi/joonise/eskiisi rooma-katoliku puukabeli ülesseadmiseks Kiviõlis:
EAM _ 12195 Ar 2.4.76

Pildid Lambert Klinkelt

Nurgakivi panek Valga Katoliku Kirikule. Dateering 1906-1907

Valga Katolik Kirik enne 1940 a.

Altari kõrval: preester Pāvils Stričko (1884-1977)

Valga Katolik Kirik Maleva tänavas 1999

Pildid pärinevad Anneli Olepi kogust.

         https://button.ut.ee/b/hei-j2p-m6p

Lambert Klinke  

 „100 aastat Eesti Apostellikku  Administratuuri:  Necrologium ja Catalogus Sacerdotum.“

Toomas Abiline  

Kaks tähtpäeva:   “220 aastat Tallinna katoliku koguduse asutamisest.“
„90 aastat esimese reformatsioonijärgse Eestis ordineeritud preestri, Leon Abraitise surmast.”

Katrin Laur  

“Kadunud preestrid”

Maarja Kaplinski

    “Kolme missa eest 3 latti, kana ja kott kartuleid.”

Kalev Kask

„Katoliikluse kajastusi Vikipeedias“

Ingmar Kurg

“Eesti katoliiklik usukeel 1920-30 aastatel”

• 

• 

artiklid, dokumendid, kirjavahetus

Äitähh, doktor Lambert Klinke.

Katoliku kiriku esemed Tartu Linnamuuseumis

Отчет о приходе и расходе денежных средств Ревельского римско-католического святых апостолов Петра и Павла приходского коотела за 1914 г.

Дело о выдаче разрешения церковному конвенту эстонской церкви Св. Карла в г. Ревеле на погашение из церковных сумм ссуды в 25677 руб., полученной от Римской католической духовной коллегии на постройку церкви 1905

Дело об утверждении проекта устава Ревельского римско-католического благотворительного общества при Ревельского римско-католической церкви 1902

Meetrikaraamatute koopiad, Riia 1903

Дело об отпуске средств на содержание римско-католического духовенства 1901

Üleminek rooma-katoliku kirikust evangeelsesse-luterlikku kirikusse 1846