Elektrikarjane 1038

V TAVALINE PÜHAPÄEV A AASTAL

(Esimene lugemine Js 58:6a.7-10)

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:

Nii ütleb Issand: “Kas paast, mis mulle meeldib, ei ole mitte niisugune: jagada oma leiba näljasega, tuua oma katuse alla kodutud. Kui sa näed alastiolijat ja annad talle riided ega hoia oma ligimese eest kõrvale. Siis lööb sinu valgus särama nagu koiduhiilgus ja sinu paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õiglus käib sinu ees ja Issanda kirkus sinu kannul. Siis hüüad sa Issandat ja tema vastab sulle, ja kui sa karjud, siis ta ütleb: vaata, siin ma olen. See kõik sünnib siis, kui sa kaotad ära rõhumise eneste keskelt, sõrmega näitamise ja nurjatu rääkimise. Kui sa pakud näljasele sedasama, mis sulle endale meeldib, ja toidad alandatud hinge. Siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkaseimgi pimedus on otsekui keskpäev.”

See on Jumala Sõna.

(Vastulaul Ps 112:4-5. 6-7. 8-9 R: 4)

R: Õigetele inimestele koidab pimeduses valgus.

Õigetele inimestele koidab pimeduses valgus:

armuline, halastav ja õiglane.

Õnnis on inimene, kes on armuline ja aitab meeleldi,

kes ajab oma asju seaduse järgi.

R:

Tema ei löö iialgi vankuma,

õige inimese mälestus kestab igavesti.

Tema ei karda kurja kuulujuttu,

tema süda on kindel ja loodab Issanda peale.

R:

Tema süda on julge, tema ei karda,

ta jagab heldelt, annab vaestele.

Tema õigus kestab igavesti,

tema vägevus kõrgub au sees.

R:

(Teine lugemine 1Ko 2:1-5)

Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:

Vennad, kui ma teie juurde tulin, ei tulnud ma ilukõne või õpetatud tarkusega hiilgama. Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesust Kristust ja teda kui ristilöödut. Ma olin teie juures nõtruse, kartuse ja suure hirmuvärinaga, ning minu sõnum ja kuulutamine ei olnud sõnaosav veenmine, vaid vaimu ja väe kaudu tõestamine, et teie usk ei oleks inimese tarkuses, vaid Jumala väes.

See on Jumala Sõna.

(Salm enne evangeeliumi Jh 8:12)

Halleluuja. Mina olen maailma valgus,

kes minu järel käib, sellel on eluvalgus. Halleluuja.

(Evangeelium Mt 5:13-16)

Lugemine püha Matteuse evangeeliumist:

Jeesus ütles: “Teie olete maa sool. Aga kui sool läägeks läheb, millega saab teda teha soolaseks? See ei kõlba siis enam muuks kui selleks, et visata inimeste jalgade tallata.

Teie olete maailma valgus. Linn, mis asub mäe tipus, ei saa varjule jääda, ning ega ju süüdata küünaltki selleks, et panna see vaka alla, vaid küünlajalale, nii et selle valgus paistab majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie Isa, kes on taevas.”

See on Issanda Sõna.

Sissejuhatus

Armsad õed ja vennad: teie olete maa sool, ütleb Jeesus. See tähendab, et me peame kuulutama Kristust maailmale, tema põllule – meid on kutsutud olema misjonärid. Kas saab aga loota, et kui oleme misjonärid, siis teeme alati häid tegusid? Toon siinkohal näiteks ühe tõestisündinud loo.

Möödunud sajandi 50. aastate alguses, kui Valgevene põllumajanduses oli juba mõnda aega toimunud eraomandi kaotamine ja sundkollektiviseerimine, tabas seda maad lisaks veel ka järjekordne viljaikaldus. Nagu tolleaegses sovjeedi-impeeriumis oli tavaks korda luua, võeti seepeale Valgevenes suur osa kolhoosiesimehi ametist maha ja asendati need Ukrainast kohale toodud funktsionäridega. Arvati, et Ukrainast – ehk omaaegsest Euroopa viljaaidast – pärit põllumehed pidid kindlasti paremini teadma, kuidas õigesti põldu harida. 

Ja nemad tegidki nii, nagu nad olid alati teinud. Kui Ukraina mitmete meetrite paksuses mustmullavööndis ei kandnud põld hästi vilja, siis tuli lihtsalt järgmisel aastal künda sügavamalt, et viljakas mullakiht ülespoole tuua. Samamoodi tegid siis Ukrainast laenatud misjonärid-põllumehed ka Valgevenes. Aga oh häda, Valgevenes on mustmullakiht ainult umbes 25 sentimeetrit paks, ja selle all on liiv. Kui nüüd muld liivaga segamini künti, siis sai saak sellest minna ainult veel väiksemaks… 

Nii juhtub, kui teha õigeid asju aga vales kohas…

Me loeme patutunnistuse.

Jutlus

Armsad õed ja vennad, tänases evangeeliumis toodud võrdpildi alusel mõistame, et hea saagi huvides tuleb palju kaugemalt peale hakata: kõigepealt peab uurima pinnast, selle niiskuse- ja temperatuurirežiime, ning regiooni omapära – see tähendab, mida ja kuidas on seal edukalt kasvatatud. Alles siis tasub hakata mõtlema vahendite peale, mis võiksid tõsta saagikust. 

Teie olete maa sool… On tõsi, et suur hulk väetisi, mis mõjuvad taimedele hästi, on tõepoolest soolad. On tähele pandud, et magneesiumsulfaat on hea rohelistele taimedele, aidates neid fotosünteesis ja väävli omandamises, ning lämmastikusool ammooniumnitraat aitab neil lopsakalt kasvada. Kaltsiumkloriid hooliseb üldise taimetervise, stressitaluvuse ja saagikuse eest; fosforisoolad stimuleerivad juurte arengut, õite moodustumist ning viljade kasvu. Mõnda neist sooladest võib olla mõnel põllul juba küllaldaselt, või on seal seda liigagi palju.

Ja ikkagi ei saa me üle ega ümber tõdemusest, et see maailm on oma olemuselt kaduv. Inimeste pingutustest hoolimata kaob maailmas igal aastal erosiooni tõttu umbes 10–11 miljonit hektarit viljakat põllumaad, mis vastab tohutule kogusele – üle 24 miljardi tonni mulda aastas. Suur osa sellest on loomulik kadu, see tähendab äärmuslike ilmastikutingimuste, tormide ja üleujutuste tulemus, mille vastu on inimene jõuetu. Osa kaost on aga kahtlemata hoolimatu ja kasuahne inimtegevuse tulemus.

Armsad õed ja vennad, Jeesus kasutab maa soola kujundit võrdluseks kristlaste ülesandele siin maailmas. See aga toob mõnes mõttes esile, kui piiratud on meie mänguruum: meie ei saa dikteerida ei mullakihi paksust ega koostist või ilmastikutingimusi. Meie ise võime läägeks minna – või vastupidi, üle soolduda ja muutuda väetise asemel mürgiks.

Tuleb tunnistada, et tänapäeva maailm kannatab pigem vaimuliku soola puudumise käes, kui et seda ähvardaks ülesooldumine. Kuid kristlaste jaoks ongi ehk kõige tähtsam ülesanne panna tähele, mille poolest on see maailm korrast ära. Ei ole ju mõtet pakkuda seda, mida on isegi külluses, või luua tingimused, milles vohavad pigem vaid umbrohi ja kahjurputukad.

Kui ajaloos on tõesti olnud aegu, kus inimestel oli puudus vabadusest, et teha midagi head, siis paraku oleme näinud ka seda, kui kiiresti muutub kättevõidetud vabadus inimese käes hoolimatuseks, laiskuseks ja rumaluseks – need omakorda hävitavad erosioonina nii inimest kui tema keskkonda.

Seega tahab Jeesus meile öelda, et meie kohus on seista allakäigule vastu, hoolitseda selle eest, et inimese kultuur keskenduks tema elu mõttele. Kristlastena peame tegema kõik, et headus ja tarkus saaksid ajada oma juured sügavale, nii et ajalootormid ei kannaks minema seda pinnast, millel elu saab kasvada ja areneda. Aamen.