KRISTUS KUNINGA SUURPÜHA C AASTAL
(Esimene lugemine 2Sa 5:1-3)
Lugemine teisest Saamueli raamatust:
Neil päevil tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde Hebronisse ja ütlesid: “Vaata, me oleme sinu liha ja veri. Juba varem, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina see, kes Iisraeli võitlusse viis ja koju tagasi tõi. Sinule on Issand öelnud: “Sa pead hoidma mu rahvast kui karjane, sina oled Iisraeli rahva valitseja.””
Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde Hebronisse, ning kuningas Taavet tegi Hebronis, Issanda ees, nendega lepingu. Ja nemad salvisid Taaveti kuningaks Iisraeli üle.
See on Jumala Sõna.
(Vastulaul Ps 122:1-3. 4-5 R: 1)
R: Mingem rõõmsalt Issanda kotta.
Ma sain rõõmsaks, kui mulle öeldi:
mingem Issanda kotta!
Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm.
Jeruusalemm, kindel linn, kus viibitakse üheskoos.
R:
Sinna, üles, kogunevad suguharud, Issanda suguharud
Iisraeli seaduse järgi, ülistama Issanda nime.
Sest seal seisavad kohtuaujärjed,
aujärjed Taaveti kojale.
R:
(Teine lugemine Kl 1:12-20)
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, olge rõõmsad ja tänage Isa, kes teid on teinud pühade päranduse väärilisteks valguseriigis. Sest tema on meid välja toonud pimeduse meelevallast ja juhtinud meid kuningriiki, mis kuulub tema armsale Pojale, kelles meil on lunastus ja pattude andeksandmine. Tema on nähtamatu Jumalaga ühte nägu, esmasündinu kõige loodu hulgas. Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevas ja mis maa peal, mis nähtav ja mis nähtamatu. Olgu troonid või ülemused, valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi ja temas.
Kuid tema ise on olnud enne kõike, ja kõik püsib koos tema väel – tema on ihu pea, ihu on aga kirik. Tema on algus, esmasündinu surnute hulgast – nii on ta kõiges esimene. Jumalale on olnud ju meelepärane lasta temas kõigel oma täiusel elada, et tema läbi kõiki ära lepitada ja kõik – nii maised kui taevalised – Kristuse juurde juhtida, sest tema on oma ristivere läbi kõigiga rahu teinud.
See on Jumala Sõna.
(Salm enne evangeeliumi Mk 11:10)
Halleluuja. Kiidetud olgu, kes tuleb Issanda nimel.
Kiidetud olgu meie isa Taaveti kuningriik! Halleluuja.
(Evangeelium Lk 23:35-43)
Lugemine püha Luuka evangeeliumist:
Rahvas aga seisis ja vaatas, kuid vanemate nõukogu liikmed pilkasid: “Teisi on ta päästnud, las päästab nüüd iseennast, kui ta on kord juba Messias ja Jumala äravalitu.” Ka sõdurid mõnitasid teda, astusid tema juurde, andsid talle äädikat ja ütlesid: “Kui sa oled juutide kuningas, päästa nüüd ennast ise!” Aga Jeesuse pea kohal oli tahvel, millele oli kirjutatud: “See on juutide kuningas.”
Üks kurjategijatest, kes oli ühes temaga risti löödud, teotas teda: “Kas sa ei ole siis Messias? Päästa ennast ja meid ka!” Aga teine sõitles teda ning ütles: “Karda ometi Jumalat, sina kannad ju sama karistust! Ometi kanname meie seda kui teenitud karistust, meie kurjade tegude pärast, kuid tema pole midagi halba teinud.” Ja ta sõnas: “Jeesus, pea mind meeles kui sa jõuad oma kuningriiki.” Jeesus vastas talle ning ütles: “Tõesti ma ütlen sulle, veel täna oled sa ühes minuga paradiisis.”
See on Issanda Sõna.
Sissejuhatus
Armsad õed ja vennad, kuidas toimib inimeste koostöö? Eks ikka nii, et ülesanded jagatakse ära ja kui igaüks täidab ülesannet, mis temale on usaldatud, siis kõik toimib. Tore, aga keegi on ju pidanud need ülesanded välja mõtlema ja teistele kätte jagama ning nende täitmist kontrollima. Mis õigusega! Miks just tema? Tegelikult tuleks käsutaja leidmiseks korraldada rahvahääletus. Kas tõesti kõikjal ja kõiges? Ja kui kõik on võrdsed, siis kellel oleks üldse voli valimisi korraldada?
Tuleb välja, et igal juhul peab keegi haarama initsiatiivi, kõik ei saa olla esimesed. Kui meie ise ei juhtu need esimesed olema, siis peame leppima kaastöötaja rolliga – muidugi kui me just ei taha olla esimesed, kes hakkavad teistele kaikaid kodarasse loopima.
Me loeme patutunnistuse…
Jutlus
Armsad õed ja vennad, lubage mul rääkida teile üks mõistulugu ehk tähendamissõna. Alustame sellest, kuidas töötab auto sisepõlemismootor? Väga lihtsalt: starter tõmbab mootori käima, kütusepump läheb tööle ja suunab kütuse kolbide juurde, süüteküünlad annavad sädet, sisselaskesüsteem ja turbo annavad plahvatuse jaoks õhku peale – ja mootor hakkabki tööle.
Kujutame aga korraks ette muinasjutulist olukorda, kus mootori süsteemid muutuksid inimeste sarnaseks, ja kütusepump hakkaks äkki protesteerima: mis õigus on starteril mootorit käima panna, tema korraks tõmbab ja viskab siis jalad seinale, aga mina pean kogu aeg rügama, muudkui kütust peale pumpama! See on ju diktatuur, mina ise tahan olla starter! Seepeale kostab starter: või nii, aga kui nüüd sina oleksid minu asemel ja mootor läheks tööle, siis oleks ju jälle diktatuur, seekord oleksid lihtsalt sina diktaator…
Jah, kui mootor töötab, siis on selle tagatiseks ikka ja paratamatult diktatuur, ja kui mõni mootori osa hakkaks korralikult revolutsiooni tegema, siis jääks mootor seisma ega läheks käima enne, kui katkine osa on ära parandatud või uue vastu välja vahetatud. Millalgi juhtub aga seegi, et ära kuluvad nii mootor kui veermik ja kere roostetab läbi, ning siis ei aita muud kui tuleb muretseda uus auto. See võib siis aga olla juba hübriid- või elektriauto, ning kuigi nende mootorid töötavad juba hoopis teistel alustel, saab seegi toimuda vaid niiöelda diktatuuri põhimõttel.
Samas on tänapäevased sõiduriistad varustatud paljude turvasüsteemide ja häiresensoritega. Iga vea ilmnedes ei lülitu mootor kohe välja, vaid hakkab tööle kriisirežiimil, mis on mõeldud selleks, et jõuda lähima remonditöökojani. Kui aga häiresignaalidest mitte hoolida ja süüdimatult edasi sõita, siis mida kaugemale, seda kallimaks läheb remont, kui masin ükskord enam üldse paigast ei liigu…
Kui me kanname nüüd selle mõistuloo üle kristlikule maailmapildile, siis täheldame justkui kahte mootorit, kahte diktatuuri, mis on omavahel osaliselt seotud. Kuningas on ainuvalitseja sellest maailmast, aga kui Kristust nimetati kuningaks, siis ta ei vaielnud vastu, kuigi lisas: minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Niisiis võime mõista, et see kuningriik, see mootor või see diktatuur, mis ei ole sellest maailmast, töötab ka ilma maist maailma pööritava seadmeta väga hästi – aga maised mootorid ilma taevase toeta paraku mitte.
Armsad õed ja vennad, inimesele on antud võimalus olla mõlema, nii taevase kui maise kuningriigi kodanik. Küsimus on vaid selles, missugune kuningriik tundub meile tähtsam, kumb neist kannab meie elu suuremal määral. Kuivõrd oleme valmis arvestama tõusujoonega, et ajalik peab olema igaviku teenistuses, mitte vastupidi?
Muidugi, kui Jumalariik ei ole sellest maailmast ja me seda otse ei näe, siis saame me seda ette kujutada ainult üsna ligikaudselt. Kahjuks tuleb tunnistada, et me elame maailmas, kus lõplik perspektiiv on ebaselge – see tähendab, kus võimalust tõe ja vale vahel valida antakse meile haruharva. Kristlastena tuleb meil aga alati valida see kõige suurem tõde, mis annab kõige rohkem lootust – see suur tõde, et inimese elul on mõte, ja meie tulevik on taevariigis, kus Jumal on meie Kuningas. Aamen.