Month: February 2026

VI TAVALINE PÜHAPÄEV A AASTAL

(Esimene lugemine Si 15:15-20)

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:

Jumal andis inimesele oma käsud ja seadused. Kui sa tahad, võid neid pidada, täita ustavalt Jumala tahtmist. Tema paneb sinu ette tule ja vee, ning sa sirutad oma käe selle järele, mida sa ihaldad. Inimese ees on elu ja surm; mida ta soovib, see saab talle osaks. Suur on Issanda tarkus, tema on vägev ja võimukas ning näeb kõike. Issanda silmad on kõige ta loodu üle, tema teab inimese kõiki tegusid. Tema ei ole kellelgi käskinud pattu teha. Tema ei astu välja petise kaitseks.

See on Jumala Sõna.

(Vastulaul Ps 119:1-2 4-5. 17-18. 33-34 R:1b)

R: Õnnis on see, kes elab Issanda seaduse järgi.

Õnnis on see, kes on laitmatu eluteel,

kes elab Issanda seaduse järgi.

Õndsad on need, kes peavad kinni ta käsust,

need, kes otsivad teda kõigest südamest.

R:

Sina oled andnud oma käsud,

et neist tõsimeeli kinni peetaks.

Oleksid mu sammud ometi kindlad

käima sinu seaduste teedel.

R:

Kanna hoolt minu, oma sulase eest,

siis ma elan sinu Sõna järgi.

Ava mu silmad nägema

sinu seaduste imesid.

R:

Juhata mind, Issand, oma seaduste teele,

siis ma hoian sinu poole kuni lõpuni.

Anna mulle tarkust sinu seadust taga nõuda,

olla su seaduse kuulekas täitja.

R:

(Teine lugemine 1Ko 2:6-10)

Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:

Vennad, me kõneleme tarkusest täiuslike seas. See ei ole siitilma tarkus, ega siitilma valitsejate tarkus, kes kord oma võimust ilma jäävad. Vaid me kuulutame Jumala salajasse peidetud tarkust, mille Jumal on ette määranud enne aegade algust meie ülevuseks ja auks. Keegi siitilma valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad oleksid selle tarkuse ära tundnud, siis ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud. Jah, meie kuulutame nii, nagu kirjas seisab: “Mida ükski silm pole näinud ega ükski kõrv kuulnud, mida inimese süda pole osanud arvata, selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.” Ning meile on Jumal selle ilmutanud oma Vaimus, sest Vaim tungib kõikjale ja teab ära ka Jumala sügavaimad saladused.

See on Jumala Sõna.

(Salm enne evangeeliumi Jh 17:17)

Halleluuja. Issand, sinu Sõna on tõde.

Pühitse meid oma tõe läbi. Halleluuja.

(Evangeelium Mt 5:17-37 lüh >> << 20-22a.27-28.33-34a.37)

Lugemine püha Matteuse evangeeliumist:

Sel ajal ütles Jeesus rahvale: “Ärge arvake, et ma olen tulnud seadust ja prohveteid tühjaks tegema. Ma ei ole tulnud neid tühjaks tegema, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, väikseimgi kirjamärk ei kao seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis peab sündima, on sündinud. Kes aga iganes nendest käskudest kasvõi kõige pisema tühjaks teeb ja õpetab seda ka teistele, teda hüütakse vähimaks taevariigis, kes aga käsu järgi elab ja nii ka teisi õpetab, tema saab suureks taevariigis. Sest ma ütlen teile: kui teie õiglus pole parem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei pääse taevariiki. Te olete ju kuulnud, mida muistsele põlvele öeldud: ära tapa. Ning igaühe üle, kes tapab, tuleb kohut mõista. Aga mina ütlen teile: igaüks, kes oma venna peale vihastab, läheb kohtu alla, kes aga ütleb oma vennale “sa lollpea”, läheb suurkohtu alla, kes aga ütleb talle “sina sõge pagan”, läheb põrgutulle.

Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi kõigepealt oma vennaga ära, siis tule ja too oma and. Sõlmi rahu oma vastasega ja ära viivita, kuni sa temaga kohtu poole teel oled, et ta ei annaks sind kohtuniku kätte ja et kohtunik ei annaks sind kohtusulase kätte ja sind ei heidetaks vangitorni. Tõesti ma ütlen sulle: sa ei pääse sealt enne, kuni sa oled ära maksnud viimsegi veeringu.

Te olete kuulnud, et on öeldud: ära riku abielu. Aga mina ütlen teile: igaüks, kes vaatab naise peale teda himustades, on juba temaga abielu rikkunud oma südames. Kui sinu parem silm sind kiusatusse saadab, siis kisu see välja ja viska minema, sest sulle on parem kaotada üks ihuliikmetest, kui et kogu su ihu peaks põrgusse heidetama. Ja kui sinu parem käsi sind kiusatusse saadab, siis raiu see maha ja viska minema, sest sulle on parem, et üks sinu ihuliikmetest hukkub, kui et kogu sinu ihu satub põrgusse.

Seaduses on öeldud: kui mees oma naise minema ajab, peab ta temale lahutuskirja andma. Aga mina ütlen teile: kes oma naise minema ajab, muidu kui kõlvatu elu pärast, ajab oma naise abielu rikkuma, ja kes iganes võtab minemasaadetud naise, rikub abielu.

Veel te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: ära vannu valet. Ja et Issandale antud vannet tuleb pidada. Aga mina ütlen teile: ärge üldse andke vannet, ei taeva nimel, sest see on Jumala aujärg, ega maa nimel, sest see on tema jalgealune, ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure kuninga linn. Ärge vannet andes ka oma pead panti pange, sest ühtki juuksekarva oma peas ei suuda te muuta mustaks ega valgeks. Iga teie “jah” olgu “jah” ning teie “ei” olgu “ei”, sest kõik muu on kurjast.”

See on Issanda Sõna.

Sissejuhatus

Armsad õed ja vennad, kui inimene tahab õppida mängima mõnd pilli või saavutada sportlasena häid tulemusi, siis peab ta palju harjutama ehk treenima. Kuidas see käib? Ilmselt ei ole muud võimalust, kui et neid elemente, mis kohe ei õnnestu, korratakse nii kaua kuni hakkab välja tulema – proovitakse üha uuesti ja uuesti, kuni meel harjub nooti lugema või keha teatud lihasegruppe valitsema.

Inimsuhteid harjutada on aga palju keerulisem: näiteks abielu ei saa proovida, sest inimeste kooselu ei jää ainult virtuaalseks, vaid sellel on päris reaalsed tagajärjed nii osaliste psüühikale kui sellest suhtest sündida võivatele lastele. Oleks muidugi tore, kui tulevikus loodaks õppeotstarbelised virtuaalreaalsus-programmid, kus saaks harjutada abikaasaga argielu elamist, ja laste kasvatamist. Praegu saab seda paraku õppida ainult päris inimeste peal, kuid keegi ei tohi ju kasutada teist inimest pelgalt õppevahendina. Lisaks on igaühe isiksus erinev, näiteks võib ka üks ja sama kasvatusmeetod anda samas peres ühe lapse puhul häid tulemusi, teise puhul mitte. Inimestena püüame parimat, aga välja tuleb… nagu tuleb…

Me loeme patutunnistuse…

Jutlus

Armsad õed ja vennad, kui me õpime tundma maailma enda ümber, siis saab meile varsti selgeks, kui palju on siin ebaausust ja ebaõiglust… ja ega meil endalgi ei jää muud üle, kui ühel või teisel viisil selles kurbmängus osaleda. Alates juba sellest, et inimesed ei ole võrdsed ei oma võimetelt ega lähtepositsioonilt: keegi on andekam kui teised, ja keegi sünnib ülirikkasse perekonda, kus ta ei peagi pingutama. Ühel inimesel on õnne leida juba noorelt endale sobiv partner kogu eluks, teine vahetab mehi või naisi nagu kindaid, ja kolmas ei leia kedagi ning veedab kurvas üksinduses kõik oma elupäevad…

Ning ega Jumala ilmutuski meid selguse saamisel hellita. Näiteks, kuidas panna kokku kahte reeglit: “Kes oma naise minema ajab, rikub abielu” – ja kohe seal järel on öeldud: “Ärge üldse andke vannet…” Kuidas sellest vastuolust aru saada?

Vanne ehk tõotus tähendab sisuliselt kohustuse võtmist ja valmisolekut seda täita, ning see on ka abielu sõlmimise aluseks. Kuidas siis üldse sõlmida lepinguid, kui inimene ei väljenda selgesti oma tahet täita selle tingimusi ja kui ta saab oma sõnadest meelevaldselt taganeda? Samas on tõsi, et teise inimese käitumist pole võimalik aastakümneid ette näha… ja olgem ausad, enda oma samuti mitte. Paljud abieluinimesed kasvavad lahku – keda kisub tagasi kunagise armsama juurde, kes leiab vananedes nooruseeliksiiriks noore armukese, kelle abielu läheb untsu äiade-ämmade pärast. Oleks vist palju nõuda, et abiellujad oskaksid ette näha kõiki neid – sageli üsna kauge tuleviku – arenguid. 

Roomakatoliku kirikus on abielu kahe ristitud inimese vahel sakrament. Lahutamatu liit. Siiski on märgatav, et selle sisseviimise aluseks on olnud rohujuuretasand – lihtsad inimesed, keda nii valitsejad kui ühiskond said survestada kooselu püsimisele. Kuningad ja vürstid ise on aga alati elanud üsna kõlvatut elu, seda enam kui naise peamiseks ülesandeks on olnud meessoost troonipärija ilmaletoomine, nii et kui see ühe naisega ei õnnestunud, siis tuli järgmine ette võtta.

Armsad õed ja vennad, mida rikkamaks ja vabamaks on ühiskond saanud, seda rohkemad inimesed saavad mängida kuningaid ja loobuda oma tõotusi pidamast. Kuid isegi selles näilises vabaduse rohkuses on üks väljakutse jäänud samaks: nimelt, Jumala seadused ei ole muutunud! Ja Jumalat võiks tema suure halastuse kõrval ikka karta ka. 

Inimkond on harjunud teaduslikult maailma vaatama. Teaduses on ülesanded enamasti ühed ja samad, nende lahendused seevastu on teaduse arenedes üha uued. Inimeste elus on see-eest täpselt vastupidi: välised asjaolud küll muutuvad, kuid jõuda tuleb ikka sama vastuseni, sama lahenduseni, mille Jeesus on meile kord südamele pannud… Aamen

V TAVALINE PÜHAPÄEV A AASTAL

(Esimene lugemine Js 58:6a.7-10)

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:

Nii ütleb Issand: “Kas paast, mis mulle meeldib, ei ole mitte niisugune: jagada oma leiba näljasega, tuua oma katuse alla kodutud. Kui sa näed alastiolijat ja annad talle riided ega hoia oma ligimese eest kõrvale. Siis lööb sinu valgus särama nagu koiduhiilgus ja sinu paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õiglus käib sinu ees ja Issanda kirkus sinu kannul. Siis hüüad sa Issandat ja tema vastab sulle, ja kui sa karjud, siis ta ütleb: vaata, siin ma olen. See kõik sünnib siis, kui sa kaotad ära rõhumise eneste keskelt, sõrmega näitamise ja nurjatu rääkimise. Kui sa pakud näljasele sedasama, mis sulle endale meeldib, ja toidad alandatud hinge. Siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkaseimgi pimedus on otsekui keskpäev.”

See on Jumala Sõna.

(Vastulaul Ps 112:4-5. 6-7. 8-9 R: 4)

R: Õigetele inimestele koidab pimeduses valgus.

Õigetele inimestele koidab pimeduses valgus:

armuline, halastav ja õiglane.

Õnnis on inimene, kes on armuline ja aitab meeleldi,

kes ajab oma asju seaduse järgi.

R:

Tema ei löö iialgi vankuma,

õige inimese mälestus kestab igavesti.

Tema ei karda kurja kuulujuttu,

tema süda on kindel ja loodab Issanda peale.

R:

Tema süda on julge, tema ei karda,

ta jagab heldelt, annab vaestele.

Tema õigus kestab igavesti,

tema vägevus kõrgub au sees.

R:

(Teine lugemine 1Ko 2:1-5)

Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:

Vennad, kui ma teie juurde tulin, ei tulnud ma ilukõne või õpetatud tarkusega hiilgama. Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesust Kristust ja teda kui ristilöödut. Ma olin teie juures nõtruse, kartuse ja suure hirmuvärinaga, ning minu sõnum ja kuulutamine ei olnud sõnaosav veenmine, vaid vaimu ja väe kaudu tõestamine, et teie usk ei oleks inimese tarkuses, vaid Jumala väes.

See on Jumala Sõna.

(Salm enne evangeeliumi Jh 8:12)

Halleluuja. Mina olen maailma valgus,

kes minu järel käib, sellel on eluvalgus. Halleluuja.

(Evangeelium Mt 5:13-16)

Lugemine püha Matteuse evangeeliumist:

Jeesus ütles: “Teie olete maa sool. Aga kui sool läägeks läheb, millega saab teda teha soolaseks? See ei kõlba siis enam muuks kui selleks, et visata inimeste jalgade tallata.

Teie olete maailma valgus. Linn, mis asub mäe tipus, ei saa varjule jääda, ning ega ju süüdata küünaltki selleks, et panna see vaka alla, vaid küünlajalale, nii et selle valgus paistab majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie Isa, kes on taevas.”

See on Issanda Sõna.

Sissejuhatus

Armsad õed ja vennad: teie olete maa sool, ütleb Jeesus. See tähendab, et me peame kuulutama Kristust maailmale, tema põllule – meid on kutsutud olema misjonärid. Kas saab aga loota, et kui oleme misjonärid, siis teeme alati häid tegusid? Toon siinkohal näiteks ühe tõestisündinud loo.

Möödunud sajandi 50. aastate alguses, kui Valgevene põllumajanduses oli juba mõnda aega toimunud eraomandi kaotamine ja sundkollektiviseerimine, tabas seda maad lisaks veel ka järjekordne viljaikaldus. Nagu tolleaegses sovjeedi-impeeriumis oli tavaks korda luua, võeti seepeale Valgevenes suur osa kolhoosiesimehi ametist maha ja asendati need Ukrainast kohale toodud funktsionäridega. Arvati, et Ukrainast – ehk omaaegsest Euroopa viljaaidast – pärit põllumehed pidid kindlasti paremini teadma, kuidas õigesti põldu harida. 

Ja nemad tegidki nii, nagu nad olid alati teinud. Kui Ukraina mitmete meetrite paksuses mustmullavööndis ei kandnud põld hästi vilja, siis tuli lihtsalt järgmisel aastal künda sügavamalt, et viljakas mullakiht ülespoole tuua. Samamoodi tegid siis Ukrainast laenatud misjonärid-põllumehed ka Valgevenes. Aga oh häda, Valgevenes on mustmullakiht ainult umbes 25 sentimeetrit paks, ja selle all on liiv. Kui nüüd muld liivaga segamini künti, siis sai saak sellest minna ainult veel väiksemaks… 

Nii juhtub, kui teha õigeid asju aga vales kohas…

Me loeme patutunnistuse.

Jutlus

Armsad õed ja vennad, tänases evangeeliumis toodud võrdpildi alusel mõistame, et hea saagi huvides tuleb palju kaugemalt peale hakata: kõigepealt peab uurima pinnast, selle niiskuse- ja temperatuurirežiime, ning regiooni omapära – see tähendab, mida ja kuidas on seal edukalt kasvatatud. Alles siis tasub hakata mõtlema vahendite peale, mis võiksid tõsta saagikust. 

Teie olete maa sool… On tõsi, et suur hulk väetisi, mis mõjuvad taimedele hästi, on tõepoolest soolad. On tähele pandud, et magneesiumsulfaat on hea rohelistele taimedele, aidates neid fotosünteesis ja väävli omandamises, ning lämmastikusool ammooniumnitraat aitab neil lopsakalt kasvada. Kaltsiumkloriid hooliseb üldise taimetervise, stressitaluvuse ja saagikuse eest; fosforisoolad stimuleerivad juurte arengut, õite moodustumist ning viljade kasvu. Mõnda neist sooladest võib olla mõnel põllul juba küllaldaselt, või on seal seda liigagi palju.

Ja ikkagi ei saa me üle ega ümber tõdemusest, et see maailm on oma olemuselt kaduv. Inimeste pingutustest hoolimata kaob maailmas igal aastal erosiooni tõttu umbes 10–11 miljonit hektarit viljakat põllumaad, mis vastab tohutule kogusele – üle 24 miljardi tonni mulda aastas. Suur osa sellest on loomulik kadu, see tähendab äärmuslike ilmastikutingimuste, tormide ja üleujutuste tulemus, mille vastu on inimene jõuetu. Osa kaost on aga kahtlemata hoolimatu ja kasuahne inimtegevuse tulemus.

Armsad õed ja vennad, Jeesus kasutab maa soola kujundit võrdluseks kristlaste ülesandele siin maailmas. See aga toob mõnes mõttes esile, kui piiratud on meie mänguruum: meie ei saa dikteerida ei mullakihi paksust ega koostist või ilmastikutingimusi. Meie ise võime läägeks minna – või vastupidi, üle soolduda ja muutuda väetise asemel mürgiks.

Tuleb tunnistada, et tänapäeva maailm kannatab pigem vaimuliku soola puudumise käes, kui et seda ähvardaks ülesooldumine. Kuid kristlaste jaoks ongi ehk kõige tähtsam ülesanne panna tähele, mille poolest on see maailm korrast ära. Ei ole ju mõtet pakkuda seda, mida on isegi külluses, või luua tingimused, milles vohavad pigem vaid umbrohi ja kahjurputukad.

Kui ajaloos on tõesti olnud aegu, kus inimestel oli puudus vabadusest, et teha midagi head, siis paraku oleme näinud ka seda, kui kiiresti muutub kättevõidetud vabadus inimese käes hoolimatuseks, laiskuseks ja rumaluseks – need omakorda hävitavad erosioonina nii inimest kui tema keskkonda.

Seega tahab Jeesus meile öelda, et meie kohus on seista allakäigule vastu, hoolitseda selle eest, et inimese kultuur keskenduks tema elu mõttele. Kristlastena peame tegema kõik, et headus ja tarkus saaksid ajada oma juured sügavale, nii et ajalootormid ei kannaks minema seda pinnast, millel elu saab kasvada ja areneda. Aamen.