Kuu: oktoober 2025

XXVIII TAVALINE PÜHAPÄEV C AASTAL

(Esimene lugemine 2Kn 5:14-17)

Lugemine Teisest Kuningate raamatust:

Neil päevil läks Naaman alla Jordani jõe äärde ja kastis end seitse korda vette, nii nagu jumalamees Eliisa teda oli käskinud. Ja tema ihu paranes lapseihu sarnaseks ning ta sai pidalitõvest puhtaks. Siis läks ta tagasi jumalamehe juurde ühes kogu oma kaaskonnaga, astus tema ette ja ütles: “Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas pole Jumalat kusagil mujal kui ainult Iisraelis. Sina aga võta oma sulaselt tänukink vastu.” Eliisa vastas: “Nii tõesti kui elab Issand, kelle sulane ma olen, ei saa ma midagi vastu võtta.” Ja kuigi Naaman käis peale, et ta vastu võtaks, lükkas Eliisa kingituse tagasi.

Lõpuks Naaman ütles: “Kui see tõesti ei saa teisiti olla, siis luba oma sulasel võtta nii palju mulda kui palju paar hobueesleid kanda jõuab, sest sinu sulane ei taha enam tuua põletus- ja tapaohvreid ühelegi teisele jumalale kui ainult Issandale.”

See on Jumala Sõna.

Vastulaul (Ps 98:1 2-3ab 3cd-4 R:2b)

R: Jumal ilmutas oma tõe kõigile rahvastele.

Laulge Issandale uus laul,

sest tema on imesid teinud.

Tema parem käsi ja tema püha käsivars

on toonud temale võidu.

R:

Issand on oma lunastuse teatavaks teinud,

ta on ilmutanud oma õiglust paganate silme ees.

Ta on tuletanud meelde oma heldust

ja oma ustavust Iisraeli soole.

R:

Kõik maailma ääred on näinud

meie Jumala lunastustööd.

Rõkka rõõmust Issanda auks, kogu maailm,

juubeldage, hõisake ja mängige.

R:

(Teine lugemine 2Ti 2:8-13)

Lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:

Olgu Jeesus Kristus sul meeles. Tema, kes ta põlvneb Taaveti soost ja on surnuist üles äratatud – see ongi evangeelium, mille pärast ma kannatan ja olen ahelais kurjategija kombel. Kuid Jumala Sõna ei ole aheldatud. Ja selle pärast talun ma kõike nende hüvanguks, kes on ära valitud, et nemadki võiksid Jeesuses Kristuses pälvida igavese au. See sõna on uskumistväärt: kui me sureme koos Kristusega, siis me ka elame ühes temaga, ja kui me kannatame koos temaga, siis me ka valitseme ühes temaga. Aga kui me tema ära salgame, siis salgab ka tema meid. Ometi, kui meie ei usu, jääb tema siiski ustavaks, sest tema ei saa ennast ära salata.

See on Jumala Sõna.

Salm enne evangeeliumi 1 Te 5,18)

Halleluuja. Olge tänulikud kõige eest,

sest see on Jumala tahe Jeesuses Kristuses. Halleluuja.

(Evangeelium Lk 17:11-19)

Lugemine püha Luuka evangeeliumist:

Kui Jeesus käis teed Jeruusalemma poole, läks ta Samaaria ja Galilea vahel läbi. Ja kui ta ühte külasse jõudis, tulid talle vastu kümme pidalitõbist meest ning jäid eemale seisma. Nad tõstsid oma häält ja hüüdsid: “Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!” Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: “Minge, näidake endid preestritele!” Ning kui nad läksid ja teed käisid, said nad pidalitõvest puhtaks.

Aga üks nende seast, nähes end terveks saanud olevat, tuli tagasi ja kiitis valjul häälel Jumalat. Ta heitis Jeesuse jalgade ette silmili maha ja tänas teda. See mees oli samaarlane. Jeesus aga kostis ja ütles: “Kas neid, kes puhtaks said, polnud mitte kümme? Kus on ülejäänud üheksa? Kas rohkem ei leidunud kedagi, kes oleks tulnud tagasi Jumalale au andma, kui üksnes see samaarlane?” Ja ta ütles talle: “Tõuse ja mine, sinu usk on sind aidanud.”

See on Issanda Sõna.

Sissejuhatus

Armsad õed ja vennad, mida ma pean tegema, et täita Jumala tahet? Huvitav küsimus, sest isegi piiblis ei küsi päris niimoodi mitte keegi! Kui Jumala poole pöördutakse, siis ikka selleks, et midagi paluda. Ja kui juhtubki, et inimene äärmisel juhul ja vastu tahtmist küsib, mida peaks ta tegema, siis ikka ainult selleks, et tema ise võiks midagi saada – olgu see siis pidalitõvest puhastumine, kuivanud käe paranemine, halvatusest tervistumine, kurjast vaimust vabanemine, või igavene elu täis taevalikke rõõme. Keegi ei küsi: mida pean ma tegema, et täita Jumala tahet?

Kas on keegi tähele pannud, et Jumal ise jäetakse siinkohal vaeslapseks: kedagi ei huvita, mis kasu peaks Jumalal olema sellest, kui mina saaksin terveks kui purikas ja võiksin takkatippu veel peesitada taevariigi päikeselisel supelrannal…

Me loeme patutunnistuse…

Jutlus

Armsad õed ja vennad, elu alguses on kõik inimesed lapsed. Nad küsivad lapselikult otsekoheseid küsimusi, kuid peavad tihti jääma rahule vastusega, mis pigem peletavad neid nagu tüütuid porikärbseid. Kuid kasvades on laste kohus ja paratamatus saada täiskasvanuks; neil tuleb esitada oma küsimused uuesti, kuni leitud vastused suudavad neid veenda, et paremaid teadmisi pole siin elus võimalik hankida ega ise välja mõelda. 

Kas pole piibelgi selles mõttes just nagu joonisfilm täiskasvanuile, mida lapsed vaatavad samasuguse õhinaga, lihtsalt formaadi pärast, teades et joonisfilm on tavaliselt ju lastefilm. See tähendab, kas on mõtet võtta piibli õpetusi päris otse, nagu need on kirja pandud? Või pigem peaksime neid õpetusi nägema kõige selle valgusel, kuidas neid on 2000 aasta vältel ajaloos teostada püütud, ja mis on sellest välja tulnud? 

Mis on siis nende kahe aastatuhande jooksul selgeks saanud? Esiteks: et imedele ei saa loota, sest neid sünnib haruharva. Teiseks: et kui ime kellelegi ka sünnib, siis ei pruugi see teha teda moraalses mõttes paremaks inimeseks, vaid võib pigem tekitada kiusatuse püüda kõiki probleeme lahendada imede väljamangumise abil. 

Kui Jeesus tänases evangeeliumis kümme pidalitõbist terveks teeb, siis näib see pigem tähelepanu juhtimisena tema võimetele, mis olid kinnituseks tema jumalikust päritolust ja seeläbi ka tema õpetuse tähtsusest. Kuid me ei saa teada, mida tegid kõik need tervekssaanud pidalitõbised oma elus edaspidi – kas head või kurja. Hea oli vähemalt seegi, et samaarlane oli hästi kasvatatud ja et tal tuli pähe Jeesust talle tehtud ime eest tänada ning kiita Jumalat – aga ka tema edaspidisest saatusest ei tea me rohkem mitte midagi.

Armsad õed ja vennad, me oleme usklike inimestena harjunud mõtlema, et teaduslik maailmavaade tähendab ateismi. Teadusliku maailmavaate üheks aluseks on väide, et mida pole võimalik mõõta, seda pole olemas. Ausalt öeldes kõlab see üsna üleolevalt. Kuid kas ei või meie niinimetatud “usklik maailmapilt” osutuda veelgi madalamaks, juhul kui see keskendub vaid palumisele sõna otseses mõttes, ehk Jumalalt soodsate elutingimuste väljalunimisele. Niisugune käitumisviis mandub sisuliselt kaubanduslikuks maailmavaateks – see tähendab, vaid siis, kui Jumal meile midagi annab, vaid siis oleme omalt poolt valmis talle mööndusi tegema, kirikus käima, ja armulikult mõne tema käsuga vahel ka arvestama…

Kõik see paneb küsima, kas ei peaks ka meie, kristlased, saama üle mineviku klišeedest ja vaatama niiöelda “teadusliku uskumise” poole: see tähendab, kas ei peaks me pigem soovima Jumalast ja tema tahtest rohkem teada saada, kui püüdma teda enda huvides ära kasutada. Selle asemel, et üritada panna Jumalat täitma meie lühinägelikke soove, peaksime küsima teadlaste kombel: miks Jumal meid lõi, mis on meie ülesanne siin maa peal, kuidas me saame teenida teda, milles seisneb tema tahe? Kui me oleme Jumala tööriistad, siis jääme vajama ka tema abi, kuid ikka selleks, et teenida teda, mitte et tema peaks teenima meid.

Kahtlemata tuleb arvestada kõigega, mida saab mõõta. Kuid ka see on teaduslik tõde, et kõige mõõdetava kõrval on määramatu lõpmatus reaalselt olemas. Selle lõpmatuse poole oleme kõik teel – Jumala ülesandel ja Jumala abiga… Aamen.

Armsad “Elektrikarjase” kuulajad ja lugejad,

sel esmaspäeval, 6. oktoobril kell 19.00 läheb Pereraadios eetrisse minu uus tunnipikkune saade, mis on esimene osa kaheosalisest tsüklist ja milles ma räägin “Pastoraalteoloogiast ehk praktilisest teoloogiast”. Juttu tuleb üksikisiku võimalustest kirikus ja kiriku kui ühiskonna osast üksikisiku elus.

Saate kordused on teisipäeval kell 13.00 ja neljapäeva öösel vastu reedet kell 00.00. Saadet saab järelkuulata või alla laadida Pereraadio kodulehelt.

Elektrikarjane

Ühtlasi tuletan meelde, et igal laupäeval kell 7.45 ning pühapäeval kell 5.45 ja 9.45 läheb Pereraadios eetrisse minu sellenädalane jutlus nime all “Lootusõpetuse lugu”. Ka seda saab järelkuulata ja alla laadida Pereraadio kodulehel.

Lootusõpetuse lugu

Iganädalased mõtisklused on pandud ka PDF-dokumentidena üles minu arhiveerival kodulehel elektrikarjane.eu

Varasemaid saateid saab kuulata:
Elektrikarjane – kõik saated

Lootusõpetuse lugu – kõik saated

Tervitades

Elektrikarjane

XXVII TAVALINE PÜHAPÄEV C AASTAL

(Esimene lugemine Ha 1:2-3; Ha2 ,2-4)

Lugemine prohvet Habakuki raamatust:

Kui kaua, Issand, pean ma hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Karjuma appi vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid. Miks sa lased mul tunda kurja väge ja vaatad pealt mu õnnetust? Hävitus ja vägivald on igalpool, kuhu silm ulatab nägema – tüli ja lahkmeel on kasvamas.

Ja Issand vastas mulle ja ütles: “Kirjuta üles see nägemus ja tähenda see tahvli peale, et seda võiks kergesti lugeda. Sest nägemus, mis sulle antakse, ootab oma aega, kuid liigub lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega jää tulemata. Vaata, ülbet ja ülekohtutegijat ootab kadu, aga õige, kes on ustav, jääb elama.”

See on Jumala Sõna.

(Vastulaul Ps 95:1-2.6-7c.7d-9 R.7d.8a)

R: Kui te kuulete Issanda häält, ärge paadutage oma südant.

Tulgem, hõisakem Issanda ees,

rõkakem rõõmust oma päästekalju poole!

Tulgem tema palge ette tänamisega,

laulgem temale kiituselaule.

R:

Tulgem, kummardagem ja põlvitagem,

heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.

Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,

tema lambad, keda ta juhib oma parema käega.

R:

Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südant

nii nagu Meribas, nagu Massa päeval kõrbes.

Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile,

kuigi nad said näha minu vägevaid tegusid.

R:

(Teine lugemine 2Ti1:6-8.13-14)

Lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:

Ma tuletan sulle meelde, Timoteos, et sa õhutaksid lõkkele Jumala anni, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu. Jumal ei ole ju andnud meile arguse vaimu, vaid väe, armastuse ja mõõdukuse vaimu. Ära siis häbene meie Issandast ega minustki tunnistust andmast, kes ma olen vangis tema pärast, vaid näe koos minuga vaeva evangeeliumi heaks, siis annab Jumal sulle jõudu. Joondu usus Jeesusesse Kristusesse ja armastuses tema vastu nende tervete õpetuste järgi, mida sa minult oled kuulnud. Seda head, mis sinu kätte on usaldatud, säilita

endas Püha Vaimu abil, kes meis elab.

See on Jumala Sõna.

(Salm enne evangeeliumi 1 Pe 1:25)

Halleluuja. Issanda Sõna püsib igavesti,

Jumala Sõna on evangeelium. Halleluuja.

(Evangeelium Lk 17:5-10)

Lugemine püha Luuka evangeeliumist:

Kord ütlesid apostlid oma Issandale: “Kasvata meie usku.” Aga Issand ütles: “Kui teie usk oleks nagu sinepiivake, võiksite te öelda sellele mooruspuule: “Juuri end välja ja istuta end merre,” ning see kuulaks teie sõna. Aga kes teie seast, kelle ori on kündmas või karja hoidmas, ütleks temale kui ta töölt tuleb: “Istu kohe lauda!” Eks ütle ta pigem nõnda: “Tee mulle õhtusöök ja pane siis vöö vööle ja teeni mind. Alles siis, kui mina olen söönud ja joonud, võid sina einet võtta.” Kas aga peremees oma orja selle eest tänab, et ta tegi kõik nii, nagu oli kästud? Nii peate ka teie käituma: kui te kõik olete täide viinud, mis teile on kästud, siis ütelge: “Me oleme vääritud orjad, sest me oleme teinud ainult seda, mis on meie kohus.”

See on Issanda Sõna.

Sissejuhatus

Armsad õed ja vennad, mis on religiooni mõte? Tegelikult on religioon väga lihtne ja väga igapäevaselt eluline meeldetuletus, et ükskõik mida sa teed, tegemata jätad või muidu oled, kõige eest esitatakse sulle ikka arve, mille tasumist pole võimalik vältida. 

Saabunud arve võib teha ka rõõmu, kui selles nõutud summa osutub väiksemaks kui oskasime oodata – aga elukogemus ütleb, et enamasti tuleb ikka juurde maksta. Ning kui arvete tasumist üha edasi lükata, siis mõistetakse veel viivisetrahvid lisaks. 

Religioon ongi siis niisugune õpetus, mis hoiatab, et Jumala ees ei saa keegi jääda maksuvõlglaseks, sest tema inkassol on väga tõhusad meetodid võlgade sissenõudmiseks… Me loeme patutunnistuse…

Jutlus

Armsad õed ja vennad, kas religioon ja usk on päris üks ja seesama? Usklikuks peetakse tavaliselt inimest, kes pooldab surmajärgse teispoolsusega seotud õpetusi. Kuid mida nimetatakse tavaelu kontekstis usuks? Enamasti tähistab see lihtsalt seda, et järeldusi tehakse tõenäosuse alusel. See tähendab, kui mingi otsustuse kasuks on vähemalt 51% teabest ja argumentidest, ja selle kahjuks 49%, siis jääb inimesele võimalus kahe protsendi ulatuses uskuda ja poolt valida. 

Sellest vaatenurgast võib aga tugev usk vahel tähendada ka suuremat rumalust. Näiteks nagu ideelised kommunistid, kes usuvad ideoloogiasse, mis pole mitte kunagi mitte kusagil hästi töötanud. Usk kommunismi eeldab sügavat vaimupimedust, sest kaalukaid argumente selle vastu leidub mäekõrguselt rohkem kui selle poolt. Piltlikult öeldes seisneb niisugune usk faktide ignoreerimises, justkui ohtude eest hoiatavate häiretulukeste väljalülitamises, sulgedes samas silmad ohtude eneste osas.

Seda usu aspekti arvesse võttes pole ime, miks Jeesus vastas oma jüngritele nii veidrate sõnadega: “Kui teie usk oleks nagu sinepiivake, võiksite te öelda sellele mooruspuule: “Juuri end välja ja istuta end merre!…”” Hm, jälgigem fakte: kas on keegi näinud meresid, mis oleksid täis kohavaid mooruspuusalusid, või kas teab keegi rääkida kasvõi ühestki mooruspuust, mis oleks kunagi suudetud merre istutada, olgu siis usu läbi või ilma selleta? Muuseas, ainus puu mis kannatab merevett, on mangroov, aga temagi saab oma toitaned ikka juurte kaudu, mis on on kinni maa küljes.

Enamasti on neid Jeesuse sõnu usu kasvatamisest tõlgendatud nii, et tugev usk tähendab ühtlasi võimet teha suuri imesid. Kui me aga süveneme nende sõnade mõttesse, peaksime arvestama ka vastupidisega: kas Jeesus pigem just ei hoiata meid liiga suure usu eest?

Niisuguse usu eest, kus Jumala poolt seatud elureaalsust ei peeta enam üldse millekski, nii et viinamarju üritatakse korjata kibuvitstelt ja viigimarju ohakailt? (vrdl. Mt 7:16). Võrdlus sinepiivakesega näitab meile kätte tegeliku arengusuuna: “…kui see külvatakse maha, on see väiksem kõigist seemneist maa peal. Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias, ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.” (Mk 4:31-32) Niisiis, kas ei peaks tõelise religioosse usu kasvamine pigem kahandma meie idealismi ja õpetama meid käituma realistlike inimestena, kes täidavad oma kohust, ootamata Jumalalt imesid ja sooje tundeelamusi? Kas ei sõltu imed ikka Jumala tahtmisest, mitte inimese usu tugevusest?

Armsad õed ja vennad, minu vanaema, kes oli Narvas sündinud, teadis ikka öelda, et “Oleks oli vaene mees ja uppus Jamburgi jõkke.” Samuti olen kuulnud kõnekäändu: oleks tädil sarved peas ja rattad all, oleks tädi trollibuss. Paraku pole ma niiisugust tädi kunagi näinud, ja kui oleksingi, siis vaevalt oleks tulnud mulle pähe teda trollibussiks pidada. 

Oleks muidugi tore, kui imesid juhtuks meie elus rohkem ja saatus alluks paremini meie tahtmistele. Kuid saatuse armulikkus ei ole ilmselt alati osaks sellest ülesandest, mille jaoks me oleme loodud ja mis annab meile võimaluse teenida ära igavene elu Jumala juures. Ennekõike peab meie usk väljenduma ustavuses – ustavuses teenida Jumalat kõigega ja kõiges, täita tema seadusi, ja öelda: “Me oleme vääritud orjad, sest me oleme teinud ainult seda, mis on meie kohus.” Aamen.